Paljud inimesed ootavad jahedal kevadel või sajusel suveajal pikisilmi, et ilm muutuks. Migreenikutele võib ilmamuutus tähendada aga järjekordset ränka peavaluatakki. Kuni kolmandik migreenipatsiente on ilmaolude ja eriti nende vaheldumise suhtes tundlikud, kirjutab neuroloog ja Confido Neuroloogiakeskuse juht dr Siim Schneider.
Õhurõhu muutus
Loomkatsete põhjal teame, et õhurõhu muutudes teiseneb aktiivsus ka nendel närvirakkudel, mis edastavad ajutüves valusignaale. Seesama aju piirkond on kesksel kohal ka migreeni tekkes: perifeersed valusignaalid saabuvad ajutüvesse ja sealt edasi kulgevad valusignaalid mujale kesknärvisüsteemi.
Migreeni levikus ei ole maailma eri osades olulisi erinevusi. Näiteks ei esine kõrgmäestikus migreeni tavalisest enam, kuigi sealne õhurõhk on keskmisest palju madalam. Küll aga kinnitavad uuringud seda, et kui organism on harjunud pikema aja vältel mingi kindla õhurõhuga, siis selle muutumine võib vallandada peavalu.
Sama muster kehtib muude migreenivallandajate puhul: harjumuspärasest erineva tingimuse korral tekib peavalu suurema tõenäosusega, näiteks kui olete tavalisest kauem söömata või sööte hoopis liiga palju, magate liiga vähe või liiga kaua. Ka menstruaalmigreeni puhul on loogika sama: organism on harjunud kõrge östrogeenitasemega, kuid vahetult enne menstruatsiooni see järsult langeb.
Õhurõhu vaheldumine võib peavalu käivitada peamiselt just migreenikutel, kuid mitte alati. Jaapanis orkaani ajal toimunud õhurõhu languse korral tabas peavaluatakk migreenipatsientidest lausa 75%, samas kui pingepeavaluga patsientidest tekkis atakk ainult 20%-l.
Kuumus ja päikesevalgus
Kui kõige sagedasem ilmast tingitud migreenivallandaja on õhurõhu muutus, siis peavalu käivitajaks võib osutuda ka kuum ilm või pikaajaline ere päikesevalgus.
Seda kinnitavad mitme uuringu tulemused. Ameerika teadlased on tuvastanud, et kõrgema õhutemperatuuri korral suureneb nende migreenikute arv, kes pöörduvad peavalu tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Ühe Austria uuringu tulemused näitavad aga seda, et kui päike paistab üle kolme tunni, on migreeniataki tõenäosus suurem. Norra polaarala elanikel esineb migreenivalu sagedamini just polaarpäeva ajal.
Mida teha?
Kuigi migreenihooge tekib enim just aprillist novembrini, saab migreenik sel ajal teadlikult tegutsedes end paljudest atakkidest säästa. Enamasti ei suuda ilmaga seotud mõjur – olgu selleks siis õhurõhu muutus, kuumus või ere päikesevalgus – üksi peavalu esile kutsuda. Aga kui jätate samal ajal näiteks toidukorra vahele või tarvitate punast veini ja olete lisaks stressis, siis on suur tõenäosus, et migreeniatakk tekib.
Seega, kui olete ilma muutumise ajal nagu elav baromeeter või kui reageerite tundlikult kuumale ja päikesevalgusele, siis rakendage suvel kõiki endast olenevaid migreeni vältimise võtteid, muu hulgas
-
- kandke päikeseprille ja peakatet;
- püsige rohkem varjus;
- ärge kasutage päikesekreemi, millel on tugev lõhn;
- sööge ja magage parajal määral ning kindlal ajal;
- jooge ilmaolude muutudes küllaldaselt vedelikku (vähemasti 1,5–2 liitrit päevas) ja hoolitsege selle eest, et vedelik sisaldaks piisaval määral mineraalaineid;
- tarbige alkoholi üksnes mõõdukalt või hoiduge sellest üldse: vajaduse korral võtke üritusele kaasa enda mittealkohoolne jook;
- kavandage trenn päeva jahedamasse ossa ja vältige kuumal ajal intensiivset füüsilist pingutamist.