Kuidas sügisesel haiguste perioodil terve püsida? Jaga

Sügiseste ilmade saabudes tabab nii suuri kui väikesi aeg-ajalt nohu, kurgukraapimine ja häiriv köha. Ja tahtmatult meenub lapsepõlvest vanaema pragamine „Pane jope selga ja müts pähe, muidu saad külma!“ Tõsi ta on, et sügisel ja talvel ülemiste hingamisteede ägedatesse haigustesse haigestumine sageneb. Enamasti on tegemist erinevate viirusinfektsioonidega. Viirused levivad tavaliselt piisk- või kontaktnakkuse kaudu ehk siis aevastades ja köhides. Kuid haiguse võib saada ka viirusega nakatunud esemeid katsudes ja seejärel oma suud või nina puudutades või silmi hõõrudes.

Viiruste levikut soodustab inimeste koondumine siseruumidesse, mitte niivõrd külmad ilmad.

Viiruste levikut sügisel soodustab just inimeste hulgakesi koondumine siseruumidesse, mitte niivõrd külmad ilmad. Külm ilm võib küll ärritada hingamisteede limaskesta ja muuta selle vastuvõtlikumaks erinevatele haigustekitajatele. Ehk siis vanaema soovitus soojalt riidesse panna hoiab ära keha mahajahtumise ja ennetab külmakahjustusi nahal, aga immuunsüsteemi vastupanuvõimet ei tohiks lühiajaline külm mõjutada. Inimese immuunsüsteem on välja kujunenud selleks, et kaitsta meid väliskeskkonna mõjude eest. Kõigepealt on meil olemas nahast ja limaskestadest koosnev barjäär, mis füüsiliselt takistab haigustekitajate organismi tungimast. Ja siis on immuunsüsteemi erinevad rakud ja antikehad, mis kaitsevad meid juba sissetunginud tekitajate eest. Immuunsüsteem tuvastab organismi sattunud nakkustekitaja ja hindab selle ohtlikkust. Esmalt aktiveeritakse kiire algusega ja haigustekitaja suhtes mittespetsiifilised loomuliku immuunsuse mehhanismid, mis kiiresti halvendavad haigustekitaja elutingimusi inimese kehas – me tajume seda üldise põletikureaktsioonina, mis avaldub nohu, köha, valu ja palavikuna. Kui immuunsüsteem on aru saanud, millise konkreetse haigustekitajaga on tegemist, aktiveeritakse haigustekitaja suhtes spetsiifilised omandatud immuunsuse mehhanismid – siia alla kuuluvad erinevad immuunsüsteemi rakud ja antikehad. Omandatud immuunsuse abil suudab immuunsüsteem väga täpselt hävitada just selle konkreetse haigustekitaja ning endale edaspidiseks mälurakkude abil meelde jätta, kuidas sellise tekitajaga kõige efektiivsemalt toime tulla.

Enamik tavalisemaid infektsioone saadakse loetud päevadega kontrolli alla.

Enamik tavalisemaid infektsioone saadakse sel moel loetud päevadega kontrolli alla. Uute infektsioonidega kohtudes vajab immuunsüsteem tekitaja tundmaõppimiseks ja tema vastu antikehade tootmiseks veidi enam aega, kuni kaks nädalat. Mälu olemasolu tõttu reageerib immuunsüsteem teistkordsel kokkupuutel samade tekitajatega palju kiiremini ning inimene ei haigestu üldse või haigestub märksa nõrgemal kujul. Kuigi sageli on infektsioonitekitaja organismis juba hävitatud, siis eelnevalt käivitunud mittespetsiifiline loomulik immuunsus ei saa nii kiiresti pidama ja seetõttu kestavadki nohu ja köha sageli üsna pikalt.

Anna aega paranemiseks

Lapsel on sündides olemas kõik immuunsüsteemi rakud, kuid nende funktsioonid ei ole võrreldes täiskasvanuga veel nii hästi arenenud. Sündides on inimese immuunsüsteem nagu puhas leht – puudub kogemus haigustekitajatega võitlemiseks.

Ema poolt raseduse lõpus kaasa antud antikehad tagavad kaitse vaid mõneks esimeseks kuuks ja loetud haigustekitajate suhtes.

Ema poolt raseduse lõpus kaasa antud antikehad tagavad kaitse vaid mõneks esimeseks kuuks ja loetud haigustekitajate suhtes. Edasiseks arenemiseks ja haigustekitajate vastase immuunsuse tekitamiseks on vajalik kokkupuude erinevate mikroobide ja viirustega. Antikehade produktsioon algab lapsel juba veidi enne sündi, kuid saavutab täielikult täiskasvanu taseme alles 7-8 eluaastal. Samas võivad ka madalamad antikehade tasemed olla lastel piisavad nakkushaiguste vastase kaitse tagamiseks. Seetõttu on laste, eeskätt enneaegselt sündinud laste, immuunsüsteemi rakkudel on alguses puudulik võime võidelda nii mikroobide kui viirustega. Korduvad kokkupuuted erinevate haigustekitajatega õpetavad esimeste eluaastate jooksul immuunsüsteemi nende tekitajatega võitlema. Väikelastel peetakse 3-5 eluaastani normaalseks põdeda 8-10 infektsiooni aastas, tingimusel et haigestumised on mõistliku pikkusega ja laps taastub infektsiooni järgselt ilusti.

Anna lapsele aega haigestumise järgselt immuunsüsteemi varude taastamiseks, mitte ära saada alles paranevat last lasteaeda või kooli.

Kui laps ei jõua veel eelnevast haigusest taastuda, kuid juba haigestub järgmisesse, siis muutub see tema arenevale immuunsüsteemile koormavaks. Lastekollektiivis aga on paratamatu, et väike inimene kohtub suure hulga erinevate haigusetekitajatega, mis kõik ründavad tema limaskesti, koormavad immuunsüsteemi ja üritavad selle kaitsest läbi murda. Korduvad haigestumised tekitavad piltlikult öeldes nõiaringi: laps kulutab haigusest jagusaamiseks suure osa oma kaitsevõimest, tuleb just paranevana kollektiivi tagasi, aga kuna tal pole olnud aega oma immuunsüsteemi varusid taastada, võib ta sealt saada kohe uue nakkuse. Sellepärast soovitatakse anda lastele piisavalt pikk aega haigestumise järgselt taastumiseks ja mitte saata pooltõbist last lasteaeda või kooli. Ja tegelikult kehtib see ju ka täiskasvanute kohta!

Tasakaal ja harmoonia

Olles järjekordse nohu või köha küüsis, pöördud apteeki leevendust saama. Riiulilt aga vaatab vastu terve rida erinevaid taimeteesid, tinktuure, tablette ja kapsleid, mis kõik lubavad „immuunsüsteemi tugevdada looduslikul moel“. Kas nad tõesti suudavad seda? Immuunsüsteemis on väga palju erinevaid rakke ja komponente, mille hulka võiks suurendada või mille funktsiooni võiks tugevdada. Puuduvad vettpidav tõestus, et selliste preparaatide kasutamine tõepoolest vähendaks haigestumist. Ja isegi kui need ka teeksid, mida nad lubavad, kas me ikka tõesti tahame immuunsüsteemi tugevdada? Adekvaatne immuunvastus infektsiooni korral on põletik ning immuunvastust tugevdades saame veelgi tugevama põletikureaktsiooni – veelgi kõrgema palaviku, tugevama ninakinnisuse, tugevama nohu ja rohkema rögaga köha jne. Ma ei ole seni kohanud ühtegi inimest, kellele see tegelikult meeldiks. Aga paraku võivad kõik kõnealused preparaadid mõjutada vaid loomulikku immuunsust, mitte spetsiifiliselt toimivat omandatud immuunsust. Immuunsüsteem on kompleksne kaitsesüsteem, mis peab toimima tasakaalustatult ja harmoonias. Ülemääraselt tugev immuunreaktsioon võib põhjustada allergiahaiguse (näiteks astma, allergilise nohu, allergilise nahapõletiku) tekke või ka raske infektsiooni korral ulatuslikust põletikureaktsioonist tingitud šoki ja isegi surma. Kui aga immuunsüsteem kaotab tasakaalu ja hakkab võitlema enda rakkude vastu, siis võivad tekkida autoimmuunhaigused (nt reumatoidartriit, diabeet).

Imeravim immuunsüsteemile

Parim moodus tagamaks tervet ja hästitoimivat immuunsüsteemi on tervislikud eluviisid. Kogu meie organism, ka immuunsüsteem, töötab paremini, kui me toitume täisväärtuslikult ja tasakaalustatult, tegeleme regulaarselt füüsilise treeninguga, tagame vajaliku ööune, ei kuritarvita alkoholi ega suitseta. Mõõdukas regulaarne füüsiline koormus mõjub üldse tervisele hästi – parandab südame-veresoonkonna tööd, hoiab vererõhku madalamana, aitab kontrollida kehakaalu ning vähendab stressi. Pidev ülekoormus ja stress mõjuvad laastavalt ka immuunsüsteemile ning seetõttu võib suureneda haigustele vastuvõtlikkus. Kindlasti on väga oluline tagada regulaarne ja piisavalt pikk ööuni – täiskasvanutel 7-9 tundi, lastel rohkemgi.

Immuunsüsteemi toimimist ja haigustele vastuvõtlikkust mõjutavad kõige sagedamini tsink, seleen, raud, foolhape, vitamiinid A, C, E ja D.

Ära ei tohi unustada mitmekülgset toitumist. Enamasti jälgme suhteliselt hoolsalt laste toitumist, kuid vanemaealistel kipub toidulaud sageli ühekülgseks jääma ja süüakse tihti ka vähem. Seetõttu võib tekkida mõnede toitainete pidev puudujääk ja see omakorda võib suurendada vastuvõtlikkust infektsioonidele. Immuunsüsteemi toimimist ja haigustele vastuvõtlikkust mõjutavad kõige sagedamini tsink, seleen, raud, foolhape, vitamiinid A, C, E ja D.

Spetsiifilise mälu tekitamine

Ainuke tegelik võimalus oma immuunsüsteemi reaktsiooni nakkushaiguste korral parandada on vaktsineerimine (ehk siis omandatud immuunsuse väljaõpetamine). Kui immuunsüsteem puutub uue haigusetekitajaga kokku esmakordselt, on see tekitaja meie keha jaoks võõras. Alles pärast esimest kokkupuudet hakkab organism tootma antikehi, aga protsess (kohtumine haigustekitajaga, äratundmine, et tegu on vaenlasega ja antikehade tootmise algus) võtab aega kuni kaks nädalat. Kogu selle aja jooksul on nakkusel võimalus meie organismis võimutseda. Mõnede nakkuste korral võib see inimesele saatuslikuks saada. Et kaitse tekiks, ei pea inimene rasket haigust läbi põdema, vaid selleks ongi välja mõeldud vaktsineerimine. Vaktsineerimisel viiakse organismi väike hulk surmatud või nõrgestatud haigustekitajaid või hoopis ainult haigustekitajate väikesi osasid, nii et immuunsüsteem tunneb selle tekitaja ära ja säilitab teadmise endale mälurakkudesse, samas haigust läbi põdemata. Järgmisel korral sama tekitajaga kohtudes meie organism juba teab, kuidas end kaitsta.

Ei ole vaja karta, et vaktsineerimine immuunsüsteemi koormaks või nõrgestaks.

Ei ole vaja karta, et vaktsineerimine immuunsüsteemi koormaks või nõrgestaks. Iga päev puutume kokku tuhandete mikroobide ja viirustega ilma, et see meie immuunsüsteemi üle koormaks. Tänapäeval kasutatavad vaktsiinid inimese immuunsüsteemile ohtu ei kujuta. Samuti ei muuda need meid vastuvõtlikumaks teiste infektsioonide ega haiguste suhtes. Vaktsineerimine hoopis tugevdab immuunsüsteemi selle nakkushaiguse suhtes, mille vastu vaktsineeritakse.

Gripp on välditav

Viirusinfektsioonidest on gripiviirus kõige raskema kuluga, eeskätt lastel, vanuritel ja krooniliste haigustega inimestel. Seetõttu soovitataksegi vaktsineerimist. Ülemiste hingamisteede infektsioonidest on gripp ja kopsupõletik enam kui 65aastaste hulgas üks sagedasemaid surma põhjuseid. Vaktsineerimine pneumokoki ja gripiviiruse vastu on märkimisväärselt vähendanud vanemaealiste haigestumist ja surmajuhtusid. Gripi vastu võivad end vastunäidustuste (munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkus, äge palavikuline haigus) puudumisel vaktsineerida kõik soovijad alates kuuendast elukuust. Kuid kindlasti peaksid kaaluma vaktsineerimist 65aastased ja vanemad inimesed; kroonilisi haigusi põdevad isikud, immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad naised, tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiu- ja hoolkandeasutuste töötajad, linnufarmide töölised jt).

Kuidas vältida viirusinfektsioonide levikut:

• Viirushaiguste perioodil väldi rahvarohkeid kohti ja kogunemisi.
• Väldi lähedast kontakti haige inimesega. Kui oled ise haige, hoia teistest inimestest kaugemale, et nemad ei haigestuks.
• Kui võimalik, jää haiguse ajal töölt, koolist, lasteaiast koju – sellega hoidud nakatamast teisi.
• Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga ja pane see kohe pärast kasutamist prügikasti; häda korral sobib suu ja nina katmiseks ka varrukas – sellega hoidud nakatamast teisi enda ümber.
• Pese käsi! Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.
• Väldi silmade, nina ja suu puudutamist – pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.
• Ela tervislikult! Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.
• Vaktsineeri end ja oma lähedasi.