Väärikas vanuses inimeste uni on häiritum normaalsete füsioloogiliste protsesside tõttu. Eakad kurdavad une häirumise üle ja neil esineb enam haigusi, mis mõjutavad une kvaliteeti ühel või teisel moel. Nende und mõjutab vananemisega seonduv elustiil, millega kaasneb liikumise vähenemine. Koduseks jäämine toob kaasa muutused une-ärkveloleku ajakavas. Sotsiaalne isoleeritus ja abivajadus igapäevastes tegevustes suurendavad stressi ja ärevust. Kehv uni võib aga võimendada neid probleeme veelgi.
Eakate unevajadus on umbes seitse tundi. Nad veedavad voodis kauem aega, kuigi uni on vähem kosutav. Bioloogiline rütm muutub, ka melatoniini tase võib vanemas eas olla madalam. Nad lähevad varem magama ja ärkavad hommikuti varem. Päevase lõunauinaku vajadus on pigem norm. Samas, üle 30-minutiline ja õhtupoolne uinak raskendab uinumist.
Und häirivad mitmed haigused, näiteks liigesehaigusest põhjustatud valu, kroonilisest obstruktiivsest kopsuhaigusest või südamepuudulikkusest tingitud õhupuudustunne, eesnäärme suurenemisest tingitud sage öine tualetis käimine või neuroloogilised haigused. Une vähesus suurendab valutundlikkust ja valu segab und. Eakate und mõjutab depressioon, stress ja ravimite tarvitamine. Halb uni võib olla mõne seni avastamata haiguse tunnus, näiteks uneapoe ja südamehaiguste korral. Unetus suurendab traumade, näiteks kukkumiste riski. Kui valu või muu tervisemure segab und, tuleb arstile sellest rääkida.
Nõuanded kosutavama une jaoks
Heaks uneks on kasu regulaarse une- ja ärkveloleku rütmi hoidmisest, unehügieeni järgimisest, kuid ka und soodustavate harjumuste kujundamisest. Näiteks õues päikesevalguse käes viibimine soodustab une tulekut ja pikkust. Vahel kasutatakse une abivahendina alkoholi, kuna see võimaldab kiiremini uinuda. Kuid liigne alkohol põhjustab ka une katkestusi ja liigvarast ärkamist. Regulaarsed jalutuskäigud (eriti õhtuti) ning kerge ja jõukohane füüsiline töö soodustavad und.
Tuleb leida tegevusi, mis aitavad enne magamaminekut lõõgastuda, näiteks soe vann, lugemine, ristsõnade lahendamine, muusika kuulamine või vaikse aja nautimine. Enne magamaminekut sobib kerge suupiste. Samas, kohvi ja ergutava tee joomist tuleb vältida. Und segab magamistoas televiisori ja telefoniekraani vaatamine ja liiga eredad tuled. Elektroonika soovitan magamistoast välja viia ja lähtuda sellest, et magamistuba kasutada ainult magamiseks ja seksiks. Ka suitsetamine häirib und, sellest loobumise otsusega soovitan mitte viivitada.
Unehäirete ravi
Eakate unetuse raviks kasutatakse sageli uinuteid ja rahusteid. Soovituslikult ikka lühiaegseks kasutamiseks ja nende tarvitamisega peab kaasnema käitumuslik ravi. Kuid kurb on see, et unehäire põhjusi pole sageli eelnevalt uuritud. Teatud juhtudel aitab uinutite tarvitamine kaasa hoopis tervise halvenemisele, mille käigus halveneb koordinatsioon, mis soodustab kukkumisi ja vigastusi. Ravimisõltuvuse tekkimine on tänapäeval suur probleem.
Kõigepealt soovitan ikka unehäire põhjustele jälile saada, siis on ravi täpsem. Sõltuvalt unehäire põhjusest soovitatakse une parandamiseks antihistamiinikume, antidepressante, antipsühhootikume ja krambivastaseid ravimeid. Mõnedel teiste haiguste ravis kasutatavatel ravimitel võivad olla ka und mõjutavad kõrvaltoimed. Kahtluse korral tuleb arstile sellest teada anda.
Uneapnoe ravimata jätmine mõjutab eluiga
Eakate hulgas on norskamine levinud ja uneapnoed esineb sageli – palju rohkem, kui arvatakse. Samas on uneuuringutele jõudnud vähesed. Norskamine on peamine põhjus, miks paarisuhtes elavad inimesed magavad eraldi tubades. Üksi elaval inimesel ei ole enamasti oma norskamisest aimu. Üle 65-aastaste hulgas arvatakse levimuseks koguni 80%. Uneapnoel on seos rasvumise, südamehaiguste, uinutite ja alkoholi tarvitamisega.
Uneapnoe tunnused on norskamine ja liigne päevane unisus, harvemini unetus, ärkamised, keskendumis- ja tähelepanuraskused, ka mäluhäired. Kogetakse tahtmatuid uinakuid, jäädakse magama sobimatul ajal, näiteks televiisorit või filmi vaadates, lugedes, vestluse või töötamise ajal ja isegi autoroolis. Uneapnoe soodustab dementsust, Alzheimeri ja Parkinsoni tõvesse haigestumist.
Uinutite ja rahustite tarvitamist soovitatakse eakatel võimalusel vältida, sest need halvendavad hingamist ja suurendavad magamise ajal hingamispauside arvu ja kestust. Vahel võib ka väike kogus alkoholi haigust süvendada. Ravimata uneapnoel on kurvad tagajärjed, need on hüpertensioon, südamerütmihäired, südamepuudulikkus, müokardiinfarkt ja insult. Ravimata uneapnoega haigete eluiga on lühem.
Õigel ajal avastatud unehäire ravi on efektiivne
Lahendused on siiski olemas. Unehäire tuleb õigel ajal avastada, siis on ka ravi efektiivne. Positiivrõhu seade vähendab päevast unisust, parandab südame tervist, mälu ja kognitiivseid võimeid, vähendab öösiti tualetis käimiste arvu, kõrvaldab norskamise ja parandab und. Hea uni on ka väärikas vanuses saavutatav. Ainuüksi kõrge vanus ei tohiks kunagi olla põhjus unehäire diagnostikast ja ravist keeldumiseks.