Epilepsiat esineb sagedamini, kui me arvame. Ainuüksi Eestis kannatab selle haiguse all umbes 10 000 inimest ja Euroopa Liidus kokku on sama diagnoosiga patsiente kuue miljoni ümber. Seepärast on äärmiselt tähtis, et igaüks oskaks nii lähedase kui ka võõra inimese epilepsiahoo korral õigesti tegutseda. Samavõrra oluline on see, et ka epilepsiaga patsiendid ise oleksid oma haigusest ja selle ravivõimalustest hästi teadlikud.
Hood ei ole ühesugused
Kõige tüüpilisem on generaliseerunud toonilis-klooniline epileptiline hoog, mille puhul on inimene teadvuseta, tema käed-jalad vappuvad ning suust tuleb sülge.
Mõni hoog väljendub üksnes lihastõmblustega, aga ei mõjuta teadvust üldse: hoogu kogev inimene võib täpselt kirjeldada, mis temaga parajasti juhtub. Teinekord võib teadvus olla hoo kestel küll häiritud, kuid haige ei kuku maha ning tema käed ja jalad ei tõmble: teadvushäire või pilgu tardumine kestab sel puhul ainult mõne sekundi ning seejärel taastub teadvus kiiresti.
Teadmiseks epilepsiahaigele
Ravi on epilepsia puhul individuaalne. Vahel hoiab juba esimene arsti määratud ravim hood kontrolli all ning patsiendil ei teki selle tarvitamisel kõrvaltoimeid. Teinekord tuleb aga kas vähese efektiivsuse või kõrvaltoimete tõttu proovida sobiva lahenduse leidmiseks mitut erinevat ravimit. Ning on ka olukordi, kus epilepsiaga patsient vajab operatsiooni, erilist meditsiiniseadet või eridieeti.
Enda olukorra parandamiseks saab epilepsiahaige ise palju ära teha. Oluline on võtta regulaarselt epilepsiaravimeid ja ravida ka võimalikke epilepsiaga kaasuvaid meeleoluhäireid (depressioon ja ärevus). Ühtlasi tuleks alkoholi liigtarvitamist vältida ning piisavalt magada ja tervislikult toituda, kuna unevõlg ning hüpoglükeemia ehk liiga väike glükoosihulk veres võivad epilepsiahoo käivitada.
Väga vajalik on ka küllaldane liikumine. Enamasti sport epileptilisi hooge esile ei kutsu ja spordist tulenev kasu vaimsele tervisele on väga suur.
Küll aga tasub epilepsiahaigel treenimisel lähtuda alljärgnevatest põhimõtetest:
- väldi ülekuumenemist: tee sportides sageli väikseid pause ja joo piisavalt;
- kanna vees või vee lähedal viibides päästevesti;
- pane suurenenud kukkumisriski korral pähe kiiver;
- väldi kontaktspordialasid;
- kutsu juhul, kui lähed inimtühja kohta matkama või suusatama, igaks juhuks sõber või pereliige kaasa.
Teadmiseks igaühele
Kui satud epilepsiahoo tunnistajaks, siis
- säilita ise rahu;
- haara seisval haigel ümbert kinni ja aita ta tasakesi pikali;
- pööra lamav inimene külje peale, et sülg saaks suust välja voolata;
- eemalda lähedusest esemed, mille vastu ta võiks end vigastada;
- ära pane haigele tõmbluste ajal midagi suhu ja ära hoia teda jõuga kinni;
- kutsu juhul, kui epilepsiahoog on tekkinud inimesel esimest korda, ta on rase või hoog kestab üle kolme minuti, kohale kiirabi, helistades telefonil 112.
Haige vajab asjatundlikku tuge ka pärast hoogu.
- Kui inimest ei olnud võimalik enne külje peale pöörata, siis tee seda nüüd.
- Kontrolli, kas haige saab takistamatult hingata, ja vabasta tema kaela ümbrus riietest.
- Ära anna midagi süüa ega juua enne, kui inimene on täielikult teadvusele tulnud ja erk.
- Püsi haige juures seni, kuni tema unisus on möödunud: enamik inimesi on pärast hoogu unised või segaduses.
