Krista Kiin, Eesti Naine

Kui päike teeb kurja…

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne peesitamine võib kaasa tuua ebamugavaid ja ohtlikke vaevusi, nagu päikesepõletus, päikeseallergia ja päikesepiste...

Puhkuse saabudes ei maksa kohe rannas täistööpäeva veeta ega tundide kaupa peenarde vahel küürutada. Päikest on mõistlik võtta väikestes annustes ning kasutada hakatuseks võimalikult suure kaitsefaktoriga päikesekreemi. Kuna sajaprotsendilist kaitset ei taga ükski kreem, on tõhusam end soovimatu ultraviolettkiirguse eest varjata ka rõivastuse, peakatte ja päikeseprillidega.

Nahk sügeleb ja punetab...

“Kevadel ja varasuvel, mil päike intensiivsemalt paistma hakkab, võib katmata nahale UV-kiirguse toimel tekkida valguslööve ning harva ka nõgeslööve ehk urtikaaria,” märgib Confido erameditsiinikeskuse peremeditsiini eriarst dr Eve Kivistik.

“Valguslööve võib väljenduda sügelevate sõlmekeste, väikeste villikeste ja punaste laikudena. Lööve tekib katmata kehaosadel, nagu nägu, käed ja dekolteepiirkond, ning kaasneda võivad tugev sügelus ja naha pinguloleku tunne. Lööve ilmneb mõned tunnid pärast päevitamist või järgmisel päeval. Sageli taandub valguslööve suve jooksul, kui nahk päikesekiirgusega rohkem harjub.“

Rohtu võttes tuleb teada kõrvaltoimeid, millest annab teavet infoleht. Kui seal on märgitud valgusdermatoos, tuleb ravimi tarvitamise ajal päevitamist täielikult vältida.

Dr Kivistiku sõnul on fototoksilise ja allergilise reaktsiooni põhjuseks sageli mingi väline lisategur, näiteks ravimid (antibiootikumid, nagu tetratsükliin ja klindamütsiin, antibeebipillid, akneravimid, samuti lokaalsed põletikuvastased salvid ja mõned vererõhuravimid).

“Rohtu võttes tuleb teada kõrvaltoimeid, millest annab teavet infoleht. Kui seal on märgitud valgusdermatoos, tuleb ravimi tarvitamise ajal päevitamist täielikult vältida.

Sellised haigused nagu luupus, reumatoidartriit ja Crohni tõbi võivad põhjustada naha tundlikkust päikese käes. Seepärast tuleb nende haiguste korral päikesega eriti ettevaatlik olla. Allergilist reaktsiooni võivad päikesega koos esile kutsuda ka parfüümid, kreemid ja kehaõlid. Lisateguriks võib olla kokkupuude taimemahlaga, mis muudab naha UV-kiirguse suhtes tundlikumaks.

Seda teevad näiteks psoraleene sisaldavad putked, ohakas, raudrohi, kummel, karukell, sinilill, kullerkupp ning saialill.”

Palava päikese pahupool

Päikesepiste võib saada, kui olla katmata peaga pikalt otsese päikesekiirguse käes.

“Päikesepiste võib tabada rannas magama jäänud suvitajaid, palavaga autosse jäetud väikelapsi või pikalt õues töötajaid,” jätkab dr Kivistik.

“Sümptomid on peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus, naha kuumus ja kuivus ning kiire pulss. Kuumarabandus on tõsisem seisund, millega kaasneb ka teadvuse hägustumine või üleüldine segadus. Esmaabi peab andma kiiresti – inimene, kelle enesetunne on halb, tuleb kohe kuumast keskkonnast ära viia.

Kuumarabandus on tõsisem seisund, millega kaasneb ka teadvuse hägustumine või üleüldine segadus.

Tänapäeval on paljudes autodes ja hoonetes kliimaseadmed, mis kergendavad abi andmist. Haiget on vaja jahutada: vabastada ta riietest ja valada üle jaheda veega.

Jääd kuumavale nahale panna ei tohi, see võib tekitada külmakahjustusi. Kannatanu kehatemperatuuri tuleb hoida jahedate mähiste või veega ülevalamise abil allpool 38 °C. Ka juua tasub anda jahedamaid jooke.”

Päikesepõletuse tunnus on punane ja tulitav nahk, tekkida võivad ka turse ja villikesed. “Päikesepõletus tabab eriti kergesti õrna nahaga punapäid või blonde,” räägib Eve Kivistik. “Kui nahk punetama hakkab, tuleb varju minna. Päikesepõletus on kõige intensiivsem 24 tundi pärast liigpäevitamist ning kestab 3–5 päeva. Kui päikesepõletus on tekkinud, tasub kuumavale nahale kanda suure niiskusesisaldusega jahutavaid kreeme, mida leiab apteegist (näiteks Burnshield, Bepanthen).”

Vali sobiv päikesekaitse!

Igasuguste päikesest põhjustatud probleemide ennetamiseks soovitab dr Kivistik alustada päevitamist vähehaaval – väikeste annuste ja intervallidega.

“Esimesel korral päevita maksimaalselt 15–20 minutit, suurendades päikesevõtmise aega järk-järgult. Tarbi ohtralt vedelikku. Pärast päevitamist on soovitatav niisutada nahka vastavate kreemidega. Jahutamiseks sobivad ka niisked jahedad käterätikud või linad.

Päikesekaitsekreemi tuleb nahale määrida 15 minutit enne päikese kätte minekut ning kaitset tasub uuendada iga 2–3 tunni järel. Väldi päikest päeval vahemikus kella 11–16 ning kanna nahka katvat kerget riietust ja laiema äärega peakatet.”

Mis päikesekaitsekreemidesse puutub, paneb dr Kivistik südamele määrata kindlaks endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv, ohutu aeg.

“Oluline on leida päikesekaitsekreem või -õli, mis hoiaks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ning oleks sobiva kaitsefaktoriga. Heledanahalised peaksid eelistama tugevama SPFiga kreeme.

Samuti peaks suurema kaitsefaktoriga kreeme nahale määrima esimeste päevitamiste ajal. Päikesekreemid, mille SPF on 30–50, vähendavad ka naha fotovananemist (pigmendihäirete ja kortsude teket), kui kasutada kreemi piisavas koguses.”

Artikkel ilmus ajakirjas Eesti Naine 6/2018.