Kevad ja päike Jaga

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne peesitamine võib kaasa tuua ebamugavaid ja ohtlikke vaevusi, nagu päikesepõletus, päikeseallergia ja päikesepiste. Puhkuse saabudes ei maksa kohe rannas täistööpäeva veeta ega tundide kaupa peenarde vahel küürutada. Päikest on mõistlik võtta väikestes annustes ning kasutada hakatuseks võimalikult suure kaitsefaktoriga päikesekreemi. Kuna sajaprotsendilist kaitset ei taga ükski kreem, on tõhusam end soovimatu ultraviolettkiirguse eest varjata ka rõivastuse, peakatte ja päikeseprillidega.

Nahk sügeleb ja punetab...

“Kevadel ja varasuvel, mil päike intensiivsemalt paistma hakkab, võib katmata nahale UV-kiirguse toimel tekkida valguslööve ning harva ka nõgeslööve ehk urtikaaria,” märgib Confido erameditsiinikeskuse peremeditsiini eriarst dr Eve Kivistik. “Valguslööve võib väljenduda sügelevate sõlmekeste, väikeste villikeste ja punaste laikudena. Lööve tekib katmata kehaosadel, nagu nägu, käed ja dekolteepiirkond, ning kaasneda võivad tugev sügelus ja naha pinguloleku tunne. Lööve ilmneb mõned tunnid pärast päevitamist või järgmisel päeval. Sageli taandub valguslööve suve jooksul, kui nahk päikesekiirgusega rohkem harjub.“

Rohtu võttes tuleb teada kõrvaltoimeid, millest annab teavet infoleht. Kui seal on märgitud valgusdermatoos, tuleb ravimi tarvitamise ajal päevitamist täielikult vältida.

Dr Kivistiku sõnul on fototoksilise ja allergilise reaktsiooni põhjuseks sageli mingi väline lisategur, näiteks ravimid (antibiootikumid, nagu tetratsükliin ja klindamütsiin, antibeebipillid, akneravimid, samuti lokaalsed põletikuvastased salvid ja mõned vererõhuravimid). “Rohtu võttes tuleb teada kõrvaltoimeid, millest annab teavet infoleht. Kui seal on märgitud valgusdermatoos, tuleb ravimi tarvitamise ajal päevitamist täielikult vältida. Sellised haigused nagu luupus, reumatoidartriit ja Crohni tõbi võivad põhjustada naha tundlikkust päikese käes. Seepärast tuleb nende haiguste korral päikesega eriti ettevaatlik olla. Allergilist reaktsiooni võivad päikesega koos esile kutsuda ka parfüümid, kreemid ja kehaõlid. Lisateguriks võib olla kokkupuude taimemahlaga, mis muudab naha UV-kiirguse suhtes tundlikumaks. Seda teevad näiteks psoraleene sisaldavad putked, ohakas, raudrohi, kummel, karukell, sinilill, kullerkupp ning saialill.”

Väljavõte artiklist Eesti Naine 6/2018.