Koroonaviiruse uus tüvi: Omikron Jaga

• Kui ohtlik see on?
• Kuidas levib?
• Kuidas ennast kaitsta?

Lõuna-Aafrika Vabariigist levima hakanud murettekitav koroonaviiruse variant B.1.1.529 ehk Omikron on Euroopas kiirelt levima hakanud. Ka Eestis on Omikron palju pahandust teinud ja laialt levinud.

Kui ohtlik on koroonaviiruse Omikron tüvi?

Maailma Terviseorganisatsiooni teatel läheb B.1.1.529 variandi edasikanduvuse ja selle tüve suhtes vaktsiinide tõhususe hindamisega mõned nädalad aega. Siiani on tuvastatud, et antud viirusetüvi on veelgi nakkavam kui varasemad viirusetüved ning seetõttu on maailma riigid väga jõuliselt piirangutega reageerinud. Eestis näiteks on kõigil riiki sisenejatel võimalik teha tasuta PCR test.

Lõuna-Aafrika Vabariigis tuvastatud koroonaviiruse uus tüvi teeb teadlasi murelikuks, sest selle puhul on kujunenud välja kümneid eri mutatsioone, mistõttu on raske öelda, kuivõrd nakkavam see on seni valdavalt levivatest tüvedest ning kas see allub praegu olemasolevatele Covid-19 vaktsiinidele.

Senikaua, kuni selguvad uue tüve kohta lisadetailid, on äärmiselt oluline, et inimesed võtaksid ise enda ja oma lähedaste nimel vastutuse: vaktsineeri, tee tõhustusdoos ning väldi kokkupuudet teiste inimestega.

Kuidas Omikron levib?

Seni on tuvastatud, et Omikron on eelmistest koroonaviiruse tüvedest veelgi nakkavam.

Viirus levib kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on teiste inimestega kontaktide piiramine. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Koroonaviirus levib kolmel moel:

• Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.
• Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.
• Pinnaülekanne. Kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva.

Kuidas ennast uue tüve eest kaitsta?

• Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada käte desinfitseerimisvahendit
• Liigu hajutatult. Avalikus siseruumis tuleb arvestada hajutatuse nõudega. Võõrastest inimestest tuleb hoiduda viiruseleviku seisukohast mõistlikusse kaugusesse.Väldi lähikontakti inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
• Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
• Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
• Kanna maski. Enne maski kätte võtmist tuleb käed hoolikalt puhtastada. Mask peab olema korralikult näo ees - nina kaetud ja servad maksimaalselt kinni. Mask ei tohi olla niiske (niiske mask tuleks vahetada, umbes 2-3 tunni järel).

Koroonaviiruse uue tüve leviku tõkestamine on meie kõigi endi kätes. Võimalusel tee tööd kodukontorist ning väldi inimestega kokkusaamist. Ja mis peamine - vaktsineeri ning tee kindlasti ka õigeaegselt tõhustusdoos!

Info on uuendatud 29.11.2021