Confido Tartu Raatuse kliiniku ja Tartu Ülikooli Kliinikumi naistearst dr Terje Raud selgitab, mis protseduur on kolposkoopia ja millisel juhul on sellest abi.
Kolposkoopia on emakakaela uuring spetsiaalse mikroskoobi ehk kolposkoobi abil, millega hinnatakse emakakaela muutuste ulatust ja iseloomu. „Kolposkoobi suurendusega näeb neid muutusi paremini ja täpsemalt kui palja silmaga,“ selgitab Confido Tartu Raatuse kliiniku naistearst dr Terje Raud.
Naise oma soovil teda kolposkoopiasse ei suunata, vaid selleks peab olema kindel põhjus. „Enamikul juhtudest jõuavad kolposkoopilisele uuringule naised, kellel on avastatud muutused PAP-testis,“ tõdeb dr Raud.
Nii PAP-test kui ka kolposkoopia aitavad avastada rakumuutusi, mis võivad viia emakakaelavähi tekkeni. On ka teisi günekoloogilisi põhjuseid, miks naine kolposkoopilist uuringut vajab. „Näiteks suguelujärgsed veritsused, HPV- ehk inimese papiloomiviiruse infektsioon, günekoloogilises kontrollis nähtavad muutused emakakaelal. Samuti uuritakse kolposkoopia abil häbeme muutuseid,“ loetleb dr Raud.
Milline on uuring?
Kolposkoopia sarnaneb rutiinse günekoloogilise läbivaatusega – lihtsalt esimesel juhul vaadatakse vaid emakakaela ega tehta väikese vaagna kontrolli. „Uuringu käigus leitakse emakakaelal muutunud ala ning sageli tehakse sellel alal ka biopsia ehk võetakse väikene koeproov. See kinnitab või lükkab ümber kolposkoopia käigus pandud diagnoosi,“ selgitab dr Raud.
Uuringule tasub tulla tühja kusepõiega ning protseduuri õnnestumiseks tuleb 24 tundi enne protseduuri vältida vaginaalseid ravimeid, samuti seksuaalvahekorda. Tavaliselt ei tehta uuringut menstruatsiooni ajal. Samuti kontrollib uuringule suunav naistearst eelnevalt tupepõletikke, sest infektsioonid võivad uuringut segada. „Ainus kindel vastunäidustus on juhul, kui tuppe ei saa asetada günekoloogilist peeglit. Õnneks esineb selliseid olukordi väga harva,“ julgustab Raud.
Uuring kestab umbes 10–15 minutit ja on valutu. Küll aga võib mõnes naises tekitada ebamugavust günekoloogiline peegel, mis uuringu ajaks tuppe asetatakse. Dr Raua sõnul on vaginaalselt sünnitamata naiste tupp kitsam ning seetõttu võib tunduda ka uuring ebamugavam. Seetõttu tasub uuringu ajal olla võimalikult lõõgastunud, et vähendada pinget alakehas, mis kipub ebamugavustunnet süvendama. Dr Raud jagab näpunäiteid: „Lõdvestuda aitab sügav sisse- ja väljahingamine. Nii saab naine ennast ise aidata ning arstil on võimalus uuring kiiremini lõpule viia.“
Iga meditsiinilise protseduuri ajal võivad tekkida ka tüsistused. Kolposkoopilisel uuringul on neid vähe ja üliharva. Kõige tavalisem on biopsia kohal tekkiv veritsus, mida võib esineda sagedamini, kui uuringut tehakse raseduse ajal.
Pärast uuringut annab arst kohe esialgse vastuse. Kui uuringu käigus tehakse ka emakakaelast biopsia, saab lõpliku diagnoosi kahe kuni kolme nädalaga. „Pärast protseduuri lepime naisega kokku, kuidas edastada talle analüüsivastused. See sõltub juba nii patsiendist kui ka naistearsti töökorraldusest,“ selgitab dr Raud.