Kogen tihti, et on palju, mille eest tänulik olla

23.09.2016
Elu on väga kiireks ja maailm kirjuks muutunud, tõdeb Confido Erameditsiinikeskuse kliiniline psühholoog Margus Laurik. Paljudel inimestel on selles raske toime tulla. Sageli ka neil, keda ühiskondliku mõõdupuu järgi edukateks peetakse. Teisel pool Atlandi ookeani on psühholoogi abi kasutamine elu sasipundarde lahtiharutamisel täiesti normaalne. Kuidas meil on? Kas inimesed julgevad oma muredega psühholoogi juurde tulla või pigem mitte? Tunne, millega inimene psühholoogi vastuvõtule tuleb, sõltub suurel määral hoiakutest. Hoiakud on õpitud ja annavad inimesele mõista, kuidas peaks end tundma ja kuidas peaks käituma. Olen Confido Erameditsiinikeskuses töötadeski kohanud inimesi, kes on aastaid psühholoogi vastuvõtule minekut edasi lükanud, sest nad on kammitsetud iganenud arusaamadega, justkui käiksid psühholoogi juures ainult hullud, või et psühholoogi juures käimine näitab nõrkust. Takistavaks on tihti ka hoiak, et inimene peab iga hinna eest ise oma eluga hakkama saama.
Järjest rohkem on inimesi, kes peavad koostööd psühholoogiga normaalseks ja julgevad sellest ka rääkida.
Õnneks on hoiakud ümberkujundatavad ja mulle näib, et elame muutuste ajal. Igasugused stigmad hakkavad vaikselt kaduma. Järjest rohkem on inimesi, kes peavad koostööd psühholoogiga normaalseks ja julgevad sellest ka rääkida. Mulle tundub, et miski ei muuda takistavaid hoidkuid kiiremini, kui isiklik kogemus psühholoogi juures. Seansi lõpuks on tihti ka algselt skeptiline inimene saanud omal käel kogeda, kuidas psühholoog suhtub temasse lugupidamisega ning kuidas ta oma muredega ei šokeerinudki psühholoogi, vaid et tal oli kogu spetsialistiga kestnud vestluse vältel võimalik jääda täielikult iseendaks. Olete kliiniline psühholoog. Mida see tähendab? Mis eristab kliinilist psühholoogiat psühholoogiast? Psühholoogia on ääretult lai maailm. Kliiniline psühholoogia on psühholoogia haru, mis tegeleb vaimse tervisega. Teadlased ja praktikud uurivad üheskoos vaimse tervise riske, töötavad välja järjest efektiivsemaid teraapiameetodeid ning ravivad-ennetavad psüühikahäireid. Kliiniline psühholoog on eelkõige spetsialist, kellel on kliinilise psühholoogi kutsetunnistus. Kutsetunnistus kinnitab, et isiku psühholoogia-alane väljaõpe, täiendkoolitused, juhendatud praktika ja töömeetodid on kontrollitud ning et ta on tunnistatud pädevaks töötama ka psüühikahäiretega inimestega. Sealjuures eeldab kliinilise psühholoogi amet pidevat erialast enesetäiendamist. Nagu igas valdkonnas, on ka siin kutsesüsteemi eesmärgiks kontrollida ning tagada spetsialistide pädevus. Kasutate oma töös kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtteid ja tehnikaid. Milleks klient teie vastuvõtule tulles valmis peab olema? Kognitiiv-käitumisteraapia on küllalt struktureeritud töömeetod, mis keskendub probleemi säilitavate tegurite tuvastamisele, nende kõrvaldamisele ning paremate toimetulekuviiside omandamisele. See metoodika eeldab kahe eksperdi: psühholoog kui ekspert psühholoogias ning inimene kui ekspert oma elus, tihedat koostööd ja kliendilt omapoolset tegutsemist kahe seansi vahel.
Eesmärgiks on muutuste saavutamine inimese elutegevuses, mistõttu on kodused ülesanded suureks abiks.
Eesmärgiks on muutuste saavutamine inimese elutegevuses, mistõttu on kodused ülesanded suureks abiks. Näiteks enese jälgimine info kogumiseks, teatud eksperimendid hoiakute kontrollimiseks või uute tehnikate harjutamine. Esimeseks vastuvõtuks on mõnel inimesel vaja ehk natuke julgust koguda, aga muud ettevalmistust tegema ei pea. Kõige alus on rahulik kahepoolne arutelu oluliste teemade üle, omalt poolt saan alati rääkimist toetada suunavate küsimustega. Kas psühholoogid ise ka vahel psühholoogilist abi vajavad? Või oskavad nad probleeme ennetada ja ise ennast aidata? Kui mõelda psühholoogiliste probleemide teraapia peale, siis efektiivne töö põhineb heal kontseptualiseeringul – see on kaebuste uurimisest välja kasvav seletus probleemi põhjuste, säilitajate ja iseloomu kohta. Sellise ühise mõistmise alusel saab luua plaani vajalike muutuste ja tegevustega, ehk ametlikus keeles raviplaani, et probleemist jagu saada. Kuna psühholoogil on teadmised ja oskused probleeme kontseptualiseerida, siis usun, et nad ise on selle tõttu psühholoogiliste probleemide eest paremini kaitstud. Samas on ka psühholoogi peas olemas kõik inimesele omased emotsionaalsed reaktsioonid, motiivid, käitumisimpulsid ja instinktid. Seega muidugi võib juhtuda, et ka psühholoog võib elus ette tulevate kriiside, traumade, pettumuste või kohanemisraskustega toime tulemisel abi vajada. Isiklikult on siiani aga rõõm olnud kogeda, et minu kolleegid on väga avatud sellele, kui me teineteiselt nõu küsime, või tuge ja juhendamist vajame. Olete öelnud, et peate elus oluliseks perekonda. Ning et elu väljakutsetele on vaja tasakaaluks turvatunnet, rutiinile spontaansust ja tegutsemisele lihtsalt olemist. Kui sageli te ise lihtsalt niisama olete? On teil nende hetkede veetmiseks mõni eriline paik? Lihtsalt olemist tuleb järjest enam ette, kuna see on oskus, mida mul varem ei olnud. Olen viimastel aastatel tegelenud teadvelolekuga (ingl k mindfulness) ja näib, et see on toonud oskuse oma kogemustega toime tulla. Mõnd erilist ja isiklikku paika mul vaikuses olemiseks ei ole. Kuid olen enda puhul märganud, et järjest enam väärtustan loodust. Lained, puud, muld, liiv ja looduse hääled soodustavad minu puhul mõistuse tasasemale lainele häälestamist. Seetõttu õnnestub maakodus, kus telefoni levigi on kehv, kõige paremini kiirest elust välja lülituda ja puhata. Teil on üks tore ja innustav hobi. Mis see on? Pean sellele küsimusele vastates jälgima, et ma end jutustama ei unustaks, kuna olen tõepoolest sellest väga innustunud. Ühel suvepäeval haarasin suurest igavusest noa ja puunoti ning lõikasin sellest välja karu, mis teistele meenutas siga. See tegevus haaras mu nii endasse, et olen nüüd juba viis aastat puidust skulptuure voolinud. Lõõgastav tegevus kätega on heaks tasakaaluks erialasele tööle. Kogen, kuidas satun vaimustusse voolimise protsessist, lülitan kogu ülejäänud elutegevuse oma mõtetest välja ja kaotan ajataju. Kord ehmatasin selle peale, et lihased hakkasid valutama – olin eneselegi märkamatult seitse tundi puud voolinud ning kätte jõudnud varane hommikutund. Aasta tagasi avastasin puidule lisaks uue materjalina kivi ning nüüd meisterdan ka graniitkivist kausse ja kraanikausse. Kivis on nii palju ilu – see on tükike puhast loodust, millele saab anda praktilise ja esteetilise väärtuse ja see kestab põhimõtteliselt igavesti. Puitu ja kivi voolides kogen tihti, et on palju, mille eest tänulik olla.