Kiropraktik, füsioterapeut, neuroloog – millise spetsialisti poole pöörduda?

Erinevate seljavalude leevendamise ja raviga tegelevad erinevad spetsialistid näiteks: kiropraktikud, füsioterapeudid ja neuroloogid. Millega üks või teine spetsialist tegeleb, räägivad lähemalt Gerly Truuvärt, Maris Perendi ja dr Katrin Põld.

Kiropraktika

Mis on kiropraktika? Milliste tervisehädadega võiks kiropraktiku poole pöörduda?

Kiropraktika on meditsiiniharu, mis keskendub lihaste, luustiku ja närvisüsteemiga seotud probleemide diagnoosile ja ravile. Kiropraktikult võivad abi saada kõik, sh nii rasedad, lapsed kui ka eakamad inimesed.

Oluline on teada, et kiropraktik pole vaid selja- ja kaelavalu spetsialist, vaid vaatab inimest kui tervikut. Olgu tegu rühiveast tuleneva kroonilise vaevusega, pea-, kaela- või seljavaludega või muude liigeseprobleemidega, ärevusest tekkinud valudega või lõualuu pingetega, n-ö sipelgatega kätes või valutava varbaga – kiropraktiku käest võib ikka nõu küsida!

Kiropraktik koostab patsiendile täpse raviplaani

Kiropraktik vaatab patsiendi üksikasjalikult läbi ning koostab patsiendi terviseloo ja hetkeseisundi põhjal täpse raviplaani. Kiropraktik oskab hinnata probleemi sügavust, soovitada paranemiseks parimat ravimeetodit ning vajadusel suunata patsiendi teise spetsialisti poole.

Kiropraktika ravimeetod

Kiropraktika ravimeetod hõlmab manuaalselt liigeste korrigeerimist, mis parandab liigeste ja lihaste funktsionaalsust ja taastab närvisüsteemi optimaalse töö. Ravimeetod on väga efektiivne ja uuringud näitavad, et inimesed naasevad oma igapäevaellu palju kiiremini, kui pelgalt valuvaigistavat tabletti võttes.

Kiropraktikast on abi raseduse ajal ja pärast sünnitust

Tihtipeale ei teata, et rasedus seljavalusid enamasti ei põhjusta. On tavapärane, et raseduse ajal löövad välja hoopis vanad, kroonilist laadi seljavalud. Rasedusaegne kiropraktika ei keskendu ainult seljavaludele, vaid aitab tasakaalustada ka vaagna ja lülisamba vahelist liikuvust ja vajadusel lõdvestada sidekudesid.

Milliste seljavalude puhul on abiks kiropraktik?

Akuutne alaseljavalu on valu, mida patsient pole varem kogenud, see halvab liikumise ja kiirgab varvasteni. Kui valu mõjutab ka urineerimist või põie kontrolli, siis tuleb kiiremas korras pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Kui valu aga jääb selga ega kiirga põlvest allapoole, siis võib pöörduda kiropraktiku poole.

Krooniline seljavalu on patsiendile tuttav, sest see tuleb ja läheb juba pikemat aega. See on küll tuntav – kael on kange, selg pinges –, aga otseselt liikumist ei häiri. Kiropraktika koos sidekoe massaaži (MER) ja füsioteraapiaga leevendab kroonilisi seljavalusid.

Gerly Truuvärt (Palmer College of Chiropractic, USA)
Confido kiropraktik
Spetsialistist lähemalt »

Füsioteraapia

Kes on füsioterapeut?

Füsioterapeut on kõrgharidusega eriväljaõppe saanud spetsialist, kes pakub personaalset abi mitmete erinevate terviseprobleemide korral. Kõige sagedasemaks põhjuseks, miks füsioterapeudi poole pöördutakse on valu, mis on tingitud ülekoormusest, traumast, sundasendist või muust sarnasest põhjusest.

Füsioterapeudi ravimeetod

Füsioterapeut selgitab välja terviseprobleemi põhjuse ning sellele sobiliku lahenduse ja ravi. Inimese tervisliku seisundi parandamiseks kasutab füsioterapeut põhiliselt individuaalselt määratud kehalisi harjutusi, manuaalteraapiat, massaaži, teipimist ja teisi ravimeetodeid olenevalt vajadusest.

Milliste tervisemuredega tasuks pöörduda füsioterapeudi poole?

Seljavalu on üks sagedasemaid füsioterapeudi poole pöördumise põhjuseid. Seljavalud võivad olla nii lokaalsed kui ka radikulaarsed ehk tuharasse-jalga kiirguvad. Eristatakse ka ägedat seljavalu (kestnud kuni 6 nädalat) ja kroonilist seljavalu (kestnud kauem kui 12 nädalat). Ägeda seljavalu ravimine on lihtsam kui kroonilise probleemiga tegelemine, mistõttu füsioterapeudi juurde on soovitatav pöörduda juba varakult.

Lisaks lihasskeleti probleemide ravimisele, tegeleb füsioterapeut ka ennetustöö ja hea tervise säilitamisega. Füsioterapeudi juurde võib pöörduda ka siis, kui otseselt mingeid probleeme ja valusid ei ole, kuid on soov oma füüsilist võimekust hinnata.

Maris Perendi (University of Brighton, UK)
Confido füsioterapeut
Spetsialistist lähemalt »

Neuroloogia

Kes on neuroloog?

Neuroloog ehk närviarst tegeleb nii aju, seljaaju kui närvide ja närvipõimikute haiguste diagnostika ja raviga.

Seljavaluga perearsti või neuroloogi vastuvõtule?

Kui seljavalu põhjuseks on trauma, lihaspinge ja selgroolülide- või lülidevaheliste liigeste kulumine, siis harilikult ei vaja seisund eriuuringuid ning selle raviga saab edukalt hakkama perearst. Neuroloogi poole tuleks selja- või kaelaprobleemiga pöörduda juhul, kui on alust kahtlustada radikulopaatiat ehk närvijuurte pitsumist (varasem nimetus radikuliit).

Mis on radikulopaatia?

Radikulopaatiat eristavad teistest seljaprobleemidest valud, mis kiirguvad seljast või kaelast jalga või kätte. Raskel juhul võib radikulopaatia avalduda jäseme nõrkusena või põie-ja soolfunktsiooni kontrolli häirena. Kui eelmainitud tundemärgid tekivad järsult, siis tuleks esmajoones pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.

Radikulopaatiat põhjustab enamasti diski (e lülivaheketta) väljasopistumine lülide vahelt seljaajukanali ning närvijuurte suunas. See võib olla tingitud valedest töö- või spordivõtetest, sundasenditest, liigsest kehakaalust, liiga kiirest kaalulangusest, rasedusest või geneetilistest teguritest. On tüüpiline, et radikulopaatia sümptomid võimenduvad pikalt istudes (nt kontoritööd tehes, pikal autosõidul) või öösiti. Radikulopaatiat võib esineda igas vanuses inimestel.

Radikulopaatia ravi

Kuni 95%-l juhtudest taandub radikulopaatia õigete ravivõtete ja režiimiga täielikult ka ilma operatsioonita. Radikulopaatia raviplaan koosneb valu- ja põletikuvastaste preparaatide kuurist ja füsioteraapiast.

Paljudes inimestes tekitavad ägeda seljavalu puhul väljakirjutatud ravimite kogused aukartust ja umbusku, kuid õige kombinatsiooni korral on medikamentoosse ravi edukus väga suur. Arst võib määrata radikulopaatia raviks nii käsimüügiravimeid kui ka retseptiravimeid.

Kirurgilist ravi, nagu mainitud, enamik radikulopaatiaga patsiente õnneks ei vaja. Operatsiooni vajaduse otsustab neurokirurg või lülisambakirurg, kelle arvamust peaks küsima juhul, kui radikulopaatia mittekirurgiline ravi on olnud edutu.

Dr Katrin Põld (Tartu Ülikool)
Confido neuroloog
Doktorist lähemalt »