Kardioloogiaõde: Õe töös on probleemide lahendamise oskus võtmetähtsusega
Iga aasta 12. mail tähistatakse üle maailma rahvusvahelist õdede päeva. Selle aasta keskmes on õdede „helgem“ tulevik ning see, kuidas aitab õeamet parandada rahvastiku tervist. Confido kardioloogiaõde Keiu-Karin Michelson räägib sel puhul, mis on õe elukutse juures oluline ning kuidas jaotub töö arsti, õe ja patsiendi vahel.
Miks võtab vahepeal patsienti vastu arst ja teinekord õde?
Ühe patsiendiga võib tegeleda mitu erialaspetsialisti: üldarst, perearst, eriarst, õde, nõustaja ja terapeut. Me kõik täiendame üksteist erinevate oskuste ja teadmistega. Üldarst on inimese terviseteekonnal sageli algus- ja lõppunkt ning patsiendikäsitlus põhineb terviklikkusel. Ta tegeleb patsientidega kogu elukaare vältel, lähtudes vanusest, soost, kaasuvatest haigustest ja käitumismustritest. Koostöös patsiendi ja tema lähedastega planeerib ta parimad võimalikud sammud, et tervist parandada ja säilitada ning palju rõhku pööratakse ennetustegevustele. Vajadusel määrab arst uuringud ning koostab edasise tegevus- ja raviplaani.
Samas võib õe vastuvõtule pöörduda väga paljude küsimustega ning koostöös patsiendi ja teiste tervishoiuspetsialistidega leiame parima lahenduse. Meie töö baseerub meeskonnatööl, lahendustel ja teaduspõhisusel. Õe iseseisvate vastuvõttude spekter on väga lai ning tegeleme sarnaselt üldarstidele patsientidega kogu elukaare vältel. Lisaks tagajärgedega tegelemisega pöörame suurt rõhku ennetustegevustele.
Milliste muredega inimesed sinu juurde kõige sagedamini jõuavad?
Lühidalt, erinevate tervisemuredega. On ülioluline, et kõik küsimused saavad vastuse ja mured maandatud. Kardioloogiaõe vastuvõtul tuleb inimesele tihti selgitada, miks talle on määratud nii palju ravimeid ning miks üldse peab jälgima vererõhku, kolesterooli või veresuhkrut. Küsimusi on nii tervisehäirete kui ka uute sümptomite kohta, näiteks millal on need ohtlikud ja millal kutsuda endale hädaolukorras kiirabi. Mõnikord ei jõua me kõigile küsimustele ühe vastuvõtuaja jooksul vastatagi ja kutsume patsiendi tagasi. Suhtun alati patsienti empaatiaga ning tean, et talle tuleb anda parimat teavet. Püüan näha olukorda inimese vaatenurgast.
Milliseid protseduure õed teevad?
Confidos on head diagnostikavõimalused, tänu millele saame teha peaaegu kõiki uuringuid ja protseduure. Meie kliinikutes töötavad õed ja eriõed, kes on omandanud täiendavad teadmised spetsialiseerudes kitsamale valdkonnale, näiteks peavaludega, südame- ja veresoonkonnahaigustega, nahahaigustega, seedetrakti haigustega patsientide toetamisele, lisaks spetsialistid, kes tunnevad laserravi ja esteetilise meditsiini põhjalikumalt. Kõik me hoiame patsiendi tervist – tuvastame riskitegurid, nõustame, hindame, jälgime, suuname ja nii edasi. Hoiame silma peal vaimsel tervisel, füüsilisel aktiivsusel ja toitumisel. Selgitame eesmärke ja püüame luua turvatunnet, et inimene tunneks – ta võib meie juurde alati tagasi tulla.
ÕETÖÖS ON OLULINE KIRG
Miks valisid just õe elukutse?
Lõpetasin Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli 16 aasta eest. Õppisin õeks ja täiendasin end seejärel terviseõe erialal. Confidos olen töötanud viimased kuus aastat ja spetsialiseerunud kardioloogiaõeks. Teen iseseisvaid vastuvõtte, sest mind huvitab personaalmeditsiin. Valisin selle ameti, sest inimeste abistamine on mulle loomupärane ja olen alati leidnud endas tahet seda teha. Seepärast tundus õendus loomulik valik. Lisaks on tervishoiuvaldkond mind lapsest saati huvitanud. Mul ei ole suguvõsas seni olnud ühtegi tervishoiutöötajat, aga mu ema töötas aastaid naistenõuandlas ning käisin lapsena tihti temaga tööl kaasas. Looteareng kuni sünnini välja on mul siiani tänu sellele selge.
Millised oskused on õe töös kõige olulisemad?
Lisaks ametist tulenevatele põhioskustele pean oluliseks kirge, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskust. Kirg on oluline, sest iseseisev nõustamine on vahel ajanõudlik ja stressirohke, seega on kasulik, kui armastad oma tööd. Suhtlemine on oluline nii kolleegide kui ka patsientide vaatest, aga ka selleks, et anda täpseid nõuandeid ja õpetusi. Probleemide lahendamise oskus on võtmetähtsusega, sest lubab õel avastada, mida saab parandada ning teha aktiivseid kasulikke muudatusi.
Ja lõpetuseks – mida soovitad kardioloogiaõena oma patsientidele?
Kui teil on kahtlus südame-veresoonkonnahaigusele või see juba diagnoositud, soovitan üle vaadata toitumisharjumused ning koostada toitumisnõustaja abiga personaalne toitumiskava. Lisaks annab nõustaja personaalseid toitumisnippe, näiteks millises järjekorras toite süüa, kuidas süüa rohkem rohelist. Kuna liikumine on tähtis, julgustan liikuma iga päev – ka siis, kui õues ei ole ilus ilm. Harjutusi saab teha nii kodus kui ka õues. Need soovitused kehtivad muidugi kõikidele, aga patsientidel soovitan võtta ravimeid vastavalt ettekirjutusele. Samuti tuleks olla enda suhtes tähelepanelik – teavitada kohe arsti või õde, kui märkate mõnda kõrvaltoimet või uut sümptomit, näiteks verejooksu, valu, turset, palavikku või õhupuudust. Haiglaravilt koju jõudes võivad stress, ärevus ja suhteprobleemid võimenduda. Küsige julgelt abi, sest nii kohanete muutustega pehmemalt.