Eesti tipparstide vastuvõtul saab käia ka teisest maailmaotsast

Vaid mõne aasta eest tundus mõte arstiga helistamisest või veebivestlemisest kummaline. Ent tänaseks on sellistest arstivastuvõttudest saanud normaalsus. Confido kliinilise kaugnõustamise valdkonna juht Kärt Kukk avab tagamaid.

Mida tähendab kaugteenus meditsiinis? On see tänapäeval pigem unikaalne või muutumas normiks?

Kaugvastuvõtt pakub täiendavat viisi, mida kontaktvastuvõtu asemel kasutada. Sel moel pakutakse patsiendile mugavamat tervishoiuteenust, tegemata kvaliteedile allahindlust. Inimesed usaldavad ja kasutavad üldse üha enam kõikvõimalikke kaugteenuseid ning meditsiin ei ole siinkohal erand. Kaugteenused on meditsiinis normiks muutumas, sest ka paljudes teistes valdkondades on tööprotsessid üha digiteeritumad. Kindlasti aitas siinkohal kaasa koroonaviiruse puhang, mis pani ühiskonna justkui sundseisu, et tarbida digitaalseid lahendusi.

Miks ja millisel hetkel otsustas Confido asuda pakkuma kaugteenuseid?

2019. aasta oktoobris omandas Confido meditsiinikeskus nõuandetelefoni 1220, mis pakub juba üle 15 aasta kaugnõustamist. Esimese COVIDi laine ajal, kui erameditsiinikeskuste kontaktvastuvõtud olid riiklikult teadmata ajaks peatatud, käivitasime tasulise nõuandetelefoni 1500, mille kaudu andsid üldarstid ja õed esmast meditsiininõu. Oktoobris 2021 liitus Confido Tervisekassa eriarstiabi hankelepinguga ning nüüd saab ka meil 11 erialal Tervisekassa rahastuse raames abi. COVIDi ajal lubas Tervisekassa eriolukorra tõttu pakkuda videolahendusena ka esmaseid vastuvõtte, varem olid lubatud vaid korduvad vastuvõtud. Seega otsustasime oktoobrist tulla turule ka oma videolahenduse platvormiga. Koroonaviirusel oli siin kindlasti suur roll. Esiteks lubas riik videovahendusel esmaseid vastuvõtte, teiseks said seda võimalust kasutada inimesed, kes pidid olema isolatsioonis või soovisid riskide hajutamiseks vähendada kokkupuuteid teiste inimestega.

Millised olid esimesed kaugteenused ning kuhu olete praeguseks arenenud?

Kõige esimesed teenused olid esmatasandi- ja eriarstiabi. Seejärel tegime pilootprojekti Tervisekassa neuroloogia patsientidega. See oli väga edukas, nii et laiendasime videovastuvõtte kõigisse Confido üksustesse ja erialadele. Täna pakume üle 270 kaugteenuse, kõige rohkem vaimse tervise ja sõltuvusravi üksustes. Vaimse tervise teenuste järele on väga suur nõudlus ning kaugteenused aitavad meil teha need kõigile paremini ja kiiremini kättesaadavaks. Kindlasti laieneb valdkondade valik veelgi ning tulevikus integreerime neid erinevatesse teenuste pakettidesse. Soovime tulevikus luua ka partnerkliinikute võrgustiku üle riigi ja – miks ka mitte – üle maailma.

Kas erinevatel kaugteenustel – veebivestlusel, videovestlusel ja telefonikõnel – on ka mingi spetsiifika, näiteks sobib mõni teatud probleemi puhul paremini kui teine?

Jah, kõigil kanalitel on oma spetsiifika ning plussid ja miinused. Kõige kauem on kasutatud telefoni ning selle kaudu on kaugkonsultatsiooni tehtud üsna edukalt. Telefoni suur pluss on see, et sellele pääsevad ligi ja seda oskavad kasutada põhimõtteliselt kõik. Telefonis saab probleemi ära kirjeldada ja arst saab esitada täpsustavaid küsimusi. Telefoni suurim puudus on see, et seal ei saa edastada pilti. Veebivestluses seevastu saab lisaks kirjalikule vestlusele saata ka pildi, näiteks nahalööbest või haavast. Samuti sobib veebivestlus inimesele, kellel on kuulmis- või kõnehäired. Kindlasti on kõige parem kaugteenuste kanal video ning mina isiklikult soovitaks väga proovida ja kasutada kaugteenuste puhul eelkõige videot. Video pakub arstile ja patsiendile vahetut suhtlust ning tänu pildile saab kohe näidata ka probleemset piirkonda, suhelda miimika ja kehakeele või siis hoopis viipekeele abil.

Mis on kaugteenuse suurim eelis?

Eks neid on palju ja erinevaid, aga peamine on mugavus ja asukohast sõltumatus – arst ja patsient ei pea asuma ühel ajal ühes ruumis. Meil on näiteks üks arst, kes osutab Eesti patsientidele teenust Inglismaalt. Seega, kaovad ära teenuseosutamise piirid – linna-, maakonna ja riigipiirid. Inimesed ei pea kulutama ka aega ja raha transpordi peale, vaid võivad olla kodus, suvilas või hoopis reisil. Ära jäävad näiteks auto parkimiskoha otsingud ja kabineti ukse taga ootamine.

Kas on ka juhtumeid, mida saabki algusest lõpuni lahendada kaugteenusega?

Loomulikult, julgen väita, et lausa 80–90 protsendil juhtumitest saame patsienti aidata algusest lõpuni kaugteenuse teel. Kui aga patsiendi probleem peaks sattuma selle 10–20 protsendi hulka, mil see ei ole võimalik, pakume võimalust tulla kontaktvastuvõtule või teha mõnes meie asukohas näiteks analüüse. Seejärel saab kaugteenuste arst teha lõpliku raviotsuse ning anda sellest patsiendile teada taas kaugteenuste kanalites. Niisiis on patsiendil raviloo jooksul meie asutusega kontakt kolm korda, millest kohale tuleb tal tulla vaid üks kord, et anda näiteks analüüse või teha protseduure.

Millised on kaugteenusega seotud ohud?

Otseselt suuri ohte ei oskagi välja tuua. Kui arst ei saa kaugteenuste käigus piisavalt infot, siis ta lihtsalt ei langeta lõplikku otsust, vaid suunab patsiendi kontaktvastuvõtule või lisaanalüüsidele. Nii välistab arst võimaliku valeravi. Samuti on meie videolahendus turvaline ja krüpteeritud ning inimene pääseb vastuvõtule ainult isikukoodipõhise autentimisega. Inimene tuvastatakse alati turvaliselt, arst dokumenteerib vastuvõtu ja saadab info Digilukku nagu tavalisel vastuvõtulgi. Kaugteenusena ei saa teha analüüse, protseduure, operatsioone ja muid füüsilist sekkumist vajavad teenused.

Lisainfot kaugvastuvõttude kohta leiab SIIT.