Maaleht

Arst teismelistele: müts tuleb pähe panna, isegi siis, kui teised seda ei kanna!

Siiani, mil talv oli pigem suve või sügise nägu, käisid paljud, nii lapsed kui täiskasvanud palja peaga ja kinnasteta. Ning kindlasti on iga lapsevanem olnud kimpus teismelisega, kes väidab, et talle müts ei sobi ja sall on üldse üks mõttetu riideriba.

„Poeg tormas täna hommikul uksest välja, jopehõlmad laiali, hüüdes üle õla, et tal on palav! Kinnastest, sallist ja mütsist polnud juttugi,“ rääkis Maalehele ahastav ema oma 13aastase võsukese käitumisest. Nojah, alles see oli, kui kraadiklaas õues kümmet plusskraadi näitas. Ning ema ei osanud lapsele selgitada, mida selline poolpaljalt külma ilmaga õues ringi lippamine tervisele teeb. Küll aga teab perearst Anneli Talvik, mis juhtub siis, kui käed, jalad või pea külma saavad.

“Kui käed-jalad saavad külma, ahenevad veresooned reflektoorselt ja see halvendab ülemiste hingamisteede verevarustust. Tekib soodus keskkond viiruse arenguks ning selle tagajärjeks on nohu, köha ja kurguvalu,” toob Anneli Talvik näite.

Juuksekarvasibul saab oma ainevahetuse verevarustuse kaudu ja kui külmetades veresooned ahenevad, on kehvem ka verevarustus ja ainevahetus. Juuksekarvasibul muutub nõrgaks.

Pikaajaline külmetamine põhjustab ka lihaspingeid. Seljalihaste pinge aga viib kroonilise lihasvaluni nimmepiirkonnas. Ja paraku on lapsi, kes kurdavad selja- ja peavalusid, päris palju. “Vanemad ei pruugi seda alati teadagi,” teab doktor Talvik.

Ent eriti otseselt mõjutab organismi jahtumist mütsita käimine. “Pead varustavad verega paljud suured veresooned ning külmetamine ahendab neid ning verevool väheneb,” räägib arst. Kui veresooned ahenevad, on platsis ka peavalu.

Talveilm kahjustab juukseid

“Et peas on väga palju pindmisi närve, mis üldse külma ei talu, on suur oht saada krooniline peavalu ja närvipõletik.” Külma ei kannata ka kesk- ja sisekõrv. Tüdrukutel, ja miks ka mitte poistel võib olla oluline teada, et miinuskraadidega talveilm kahjustab juukseidki. “Juuksekarvasibul saab oma ainevahetuse verevarustuse kaudu ja kui külmetades veresooned ahenevad, on kehvem ka verevarustus ja ainevahetus. Juuksekarvasibul muutub nõrgaks.” Seega võib just müts päästa tüdrukud õhukestest juustest ja poisid kiilaspäisusest.

Ajal, mil mood soosib lühikesi rõivaid, on emade jutt pikast kampsunist ja alussärgist ilmselt küll kõike muud kui kuulamist väärt. Nagu ka see, et kitsastes riietes hakkab ruttu külm. Arvestada tuleb sellegagi, et paljud kunstmaterjalid ei anna üldse sooja.

Keegi ei tea, kes tüdrukutest satub selle 20 protsendi hulka, kes võib teismelisena saadud esimese munasarjapõletiku tagajärjel lastetuks jääda.

“Keegi ei tea, kes tüdrukutest satub selle 20 protsendi hulka, kes võib teismelisena saadud esimese munasarjapõletiku tagajärjel lastetuks jääda. Või kel on kroonilise neeruvaagnapõletiku tõttu tulevikus probleeme oodatud raseduse lõpuni kandmisega,” selgitab ta asja tõsidust.

Anneli Talvik on veendunud, et vanemad peavad suutma lapsele selgitada, et tervisest tuleb hoolida ning inimene vastutab oma tervise eest ise. Haiguste ennetamine ei ole juba puhkenud tulekahju kustutamine, vaid pikaajaline ettevaatamine.

Kui selgitustest väheks jääb, soovitab ta vanemal koos lapsega teha lihtsa katse. „Pange kahte termosesse umbes 40kraadine vesi. Asetage termosed maapinnale, ühele jätke kaas peale, teiselt võtke ära. Umbes veerand tunni pärast paluge lapsel katsuda vett mõlemas nõus. Järeldused oskab iga laps tõenäoliselt ise teha,“ usub doktor Talvik.

Artikkel ilmus Maalehes 04.01.2016.a.

Dr Anneli Talvik

Peremeditsiini eriarst

Dr Anneli Talvik on õppinud Eestis ja Soomes, nii Tampere, Kuopio kui Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1994) ja peremeditsiini residentuuri (1998). Praegu õpib dr Talvik Tallinna Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogia valdkonna doktorantuuris.