Kui probleemiks liigesevalu, on vahel raske otsustada, kas pöörduda oma kaebusega reumatoloogi või ortopeedi poole. Mõlema eriala arstid tegelevad liigestega, aga kumb spetsialist millise murega siis täpsemalt tegeleb? Lähemalt kirjeldab Confido Tartu Raatuse kliiniku reumatoloog dr Liis Puis.
Dr Puis soovitab püsiva liigesevalu korral alustada alati esmalt oma perearstist, kes aitab otsustada, kas on üldse vaja minna mõne teise eriarsti juurde või saab diagnoosi püstitada ja ravisoovitused anda perearst ise. Kui aga on soov ise otse eriarstile minna, siis tasub kõigepealt välja selgitada, millega tegeleb reumatoloog ja millega ortopeed.
Reumatoloogid tegelevad peamiselt erinevate sidekoehaigustega. „Kuna sidekude leidub organismis kõikjal, siis on tüüpilised reumaatilised haigused süsteemsed haigused, mis sageli haaravad rohkemat kui ainult liigeseid. Kui rääkida siinkohal aga liigestest, siis on klassikalised reumaatilised haigused põletikulised liigesehaigused, mille korral muutub ilma traumata valusaks, kangeks üks või mitu liigest ning tekib liigeseturse,“ selgitab dr Puis.
Ortopeedid tegelevad peamiselt mehaaniliste liigeseprobleemide ja traumajärgsete hädadega. Samamoodi nõustavad ortopeedid väljendunud osteoartroosi ehk rahvakeeli kulumise korral vajadusel kirurgilise ravi asjus.
Seega tuleb enne arstile pöördumist teha kindlaks, kas liigesevalu on põletikuline või mehaaniline.
„Klassikaliselt on põletikus liiges hommikuti mitu tundi kange, on valulik lisaks koormusele ka rahuolekus ning tihti on näha paistetust. Põletikuliste reumaatiliste haiguste korral on sageli haaratud mitu liigest korraga. Vahel kaasuvad sellega muudki kehalised sümptomid, näiteks üldine väsimus, vahel isegi väike palavik,“ selgitab dr Puis.
„Mehaanilisele valule on iseloomulik valu liigese piirkonnas koormusel või kindlatel tegevustel (nt jooksmine, kükitamine), liigesele rahu andes valu enamasti kaob,“ lisab arst.
Ortopeedile võiks pöörduda, kui liiges valutab ja liigeses või liigestes on olnud varasem trauma või on mõni liiges saanud suuremat koormust (kaebused on tekkinud näiteks seoses mõne sportliku tegevusega või selle järel). Samamoodi tasub pöörduda, kui ühes või mitmes liigeses on mehaanilised kaebused ehk liigesevalu on tuntav siis, kui rakendada koormust, ning rahuolekus valu suuresti kaob.
Reumatoloogile võiks pöörduda, kui liigeses või liigestes esinevad põletikulised muutused (pikaajaline kangus, turse, püsivalu, mis ei leevene rahuolekus) ning kui kaebusi tekitab korraga palju väikeseid liigeseid. Samamoodi tuleks pöörduda reumatoloogile siis, kui liigesevaluga kaasnevad teised kaebused ja nähud, näiteks nahalööbed, palavik jm üldsümptomid või kehalised sümptomid või kui veres on põletikunäitajate tase kõrgenenud.
„Kui järsku, ilma traumata tekib ühe liigese tugev valu ja turse ning kuumamine, millega kaasneb ka palavik, üldine kehv enesetunne ja teada on mitmed keerulised kroonilised haigused (nt diabeet, immuunsüsteemi mõjutavad haigused, kasvajad), siis tuleb pöörduda erakorraliselt, et välistada bakteriaalne liigesepõletik,“ lisab dr Puis.
Milline arst tegeleb osteoartroosiga?
„Kõige keerulisem on ehk küsimus, milline arst tegeleb osteoartroosiga?“ sõnab dr Puis. „Osteoartroos on klassikaliselt teada kui liigese kulumise haigus, mille korral võivad aga (episooditi) esineda liigeses ka põletikulised reaktsioonid. Klassikaliselt on osteoartroosist haaratud põlveliigesed, puusaliigesed ja labakäeliigesed, ent artroos võib tekkida praktiliselt igas liigeses. Kulumist ennast spetsiifiliste ravimitega tänapäeval veel ravida ei osata ning osteoartroosi ravi on peamiselt sümptomaatiline. Kui osteoartroos on mõnes liigeses kaugele arenenud, siis otsustab liigese endoproteesimise vajaduse üle ortopeed,“ selgitab ta.
Osteoartroosist tingitud vaevuste leevendamisel on üks oluline verstapost taastusravi ja füsioteraapia. Seega, kui diagnoos on pandud, võiks pöörduda hoopis füsioterapeudi poole. „Osteoartroosi diagnoosimise ja ravi teekond võiks alata perearstist, sest tihti ei ole teise eriarsti abi vajagi, kuna puudub spetsiifiline ravi,“ ütleb dr Puis.
„Vajadusel suunab perearst taastusarstile või peab nõu ortopeediga, kui küsimuse all on juba kirurgiline ravi. Kui diagnoos pole kindel või on ebaselge, millega täpselt ikkagi tegu on, võib perearst nõu pidada ka reumatoloogiga.“