Maailma Neuroloogia Föderatsioon (WFN) tähistab 22. juulil ülemaailmset ajupäeva, et juhtida tähelepanu sellele, kuidas hoida ajutervist ning ennetada ja ravida neuroloogilisi haigusi.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eristab haiguste ennetamisel kaht peamist lähenemisviisi: esmast ja teisest ennetust.
Esmane ennetus keskendub haiguste vältimisele, hõlmates
- teavitustööd riskitegurite kohta;
- kogukonna tasandi sekkumisi, näiteks terviseprogrammide ja -kampaaniate korraldamist;
- tervisliku toitumise ja toidulisandite pakkumist, et toetada keha loomulikku kaitsevõimet;
- suu- ja hambahügieeni edendamist;
- immuniseerimist, et ennetada nakkushaigusi.
Teisene ennetus keskendub haiguste varajasele avastamisele ja ravimisele, hõlmates
- tõenduspõhiseid sõeluuringuprogramme, et tuvastada haigusi varases staadiumis, mil need on paremini ravitavad;
- ennetavaid ravimeetmeid, et peatada haiguse progresseerumist või vähendada selle mõju.
Ajutervist puudutavad olulised faktid:
- Umbes 3,4 miljardit inimest maailmas kannatab närvisüsteemi haiguse all.
- Sagedasemad närvisüsteemi haigused on insult, migreen, Alzheimeri tõbi, epilepsia ja lastel esinevad arenguhäired.
- Närvisüsteemi haigused mõjutavad kõiki vanusegruppe, kuid erinevalt.
- Paljud närvisüsteemi haigused on ennetatavad või ravitavad, eriti varajase avastamise korral.
- Tervislik eluviis aitab vähendada mitmete närvisüsteemi haiguste riski.
2021. aastal avaldatud uuringu kohaselt, mille viis läbi ajakiri The Lancet Neurology, kannatab neuroloogiliste haiguste käes üle 3 miljardi inimese maailmas. Lisaks on neuroloogiliste haiguste tõttu kaotatud eluaastate (puudega korrigeeritud eluaastad ehk DALY-d) arv alates 1990. aastast suurenenud 18%. Samas on võimalik ennetada 20 erinevat neuroloogiliste haiguste riskitegurit, mis tähendab, et õigeaegse ja asjakohase sekkumisega saab vähendada nende haiguste esinemissagedust ja mõju.
Peamised neuroloogiliste haiguste riskitegurid, mille leevendamine võib ära hoida kuni 84% insuldi DALY-dest:
- kõrge süstoolne vererõhk,
- välisõhu ja kodumajapidamiste õhusaaste.
Sekkumised hõlmavad tervislike eluviiside edendamist, keskkonna ja õhukvaliteedi parandamist ning kahjulike ainetega kokkupuute vähendamist.
Soovitused närvisüsteemi tervise hoidmiseks:
- regulaarsed arstivisiidid;
- tervislik eluviis (toitumine, liikumine, uni);
- suitsetamise ja liigse alkoholi vältimine;
- vererõhu, kolesterooli ja veresuhkru jälgimine;
- aju aktiivsena hoidmine (õppimine, mõistatused, lugemine);
- sotsiaalne aktiivsus;
- kaitsevahendite kasutamine ajutraumade vältimiseks.
Keskendugem aju tervena hoidmisele ja neuroloogiliste haiguste ennetamisele
2021. aastal oli Eesti tervena elatud aastate järgi Euroopa Liidus eelviimasel kohal. Eestlased elavad tervena keskmiselt vaid 59,2 aastat. 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus kasvab: 2021. aastal oli neid 20,3%, 2035. aastaks on prognoos 25,1%. Eesti rahvastiku tervisenäitajad on Euroopa Liidu keskmisest madalamad. Keskmine tööturult lahkumise vanus on 65,7 aastat, 2022. aastal töötas 65–74-aastastest 28%.
2022. aastal elasid mehed tervena 57,9 aastat, naised 60,6 aastat. Meeste oodatav eluiga oli 73,6 aastat, naistel 82,3 aastat. Naised elavad meestest 8,7 aastat kauem. Inimesed vananevad erineva kiirusega, samas saab vananemise kiirust elustiili muudatustega aeglustada.
Õnnetu ja üksildane olemine kiirendab vananemist rohkem kui suitsetamine. Samuti on olulised sotsiaalsed suhted ja kogukonda panustamine ning tervislik toitumine (eriti oomega-3-rasvhapped, D- ja K-vitamiin). Sel aastal keskendume enam keskealiste ajutervise teadlikkuse parandamisele.