Kaire Talviste, Tervis Pluss

8 asja, mida peavalust teada

Külmapeavalu, lennupeavalu, pearinglusega migreen – need on haruldased peavalud, millest sageli ei räägita. Seda ehmatavamad on need siis, kui tabavad sind ootamatult. Õpi oma “vaenlast” tundma ja saad kiiremini abi.

Kes on migreeni kogenud, see teab, et hoo ajal on isegi tavapärane liikumine pea võimatu. Migreeni tunnuseks on tavaliselt ühepoolne pulseeriv peavalu, millele võivad eelneda eelsümptomid ehk aurad (nt nägemise, kõne, motoorika, kehapoole tundlikkuse häired). Sageli kaasnevad iiveldus, oksendamine, valgus-, müra- ja lõhnakartus. Arsti poole pöördudes tuleb sul kogetud tundmusi täpselt kirjeldada, et saaksid võimalikult kiiresti parimat ravi.

1. Külmapeavalu

Sageli kardetakse, et äge peavalu on märk mingist hirmsast haigusest, aga enamasti see nii ei ole. Peavalude põhjused on sageli hüpoteetilised, enamasti vallandab valu mingi faktor. Näiteks on olemas külmapeavalu, mis tekib järsu õhutemperatuurikõikumise tagajärjel – soojast külma kätte minnes, külma jooki juues või toitu süües. Näiteks kuumal päeval rannas külmutatud mahla juues võib ilmuda järsku tugev peavalu, mis on nii intensiivne, et tekib kiusatus kiirabi kutsuta. “Mul tekib külma keefirit juues järsk, võigas peavalu, aga see läheb kiiresti mööda,” ütleb dr Toomas Toomsoo.

2. Pingutuspeavalu

Pingutustüüpi peavalu tekib üleliigse pingutuse korral. Näiteks siis, kui treenitus pole väga hea, minnakse poolmaratonile ning püütakse enne finišit veel spurtida. Üle joone jõudes tabab inimest tugev peavalu, aga selleks ajaks, kui ta haiglasse tuuakse, on see juba möödas. Selline valu võib olla nii tugev, justkui oleks veresoon peas lõhkenud.

3. Lennupeavalu

Võib tekkida lennuki õhkutõusmisel, kui lennuk on saavutanud teatud kõrguse, aga ka maandumisel. Tegu on samuti ehmatavalt järsu ja lõikava valuga, mis paneb kartma, et peas lõhkes midagi. Neil, kes on lennupeavalu kogenud, soovitab Toomsoo enne lennuki õhkutõusmist või maandumist võtta valuvaigistit (paratsetamooli või ibuprofeeni).

4. Pearinglusega migreen

Pearinglusega peavalu ehk vestibulaarne migreen võib inimese päris ära ehmatada, eriti kui pearinglus kestab pikka aega. Sageli korduva stsenaariumi kohaselt jõuab inimene halva enesetundega haiglasse, aga kui migreenitüüpi ei tuvastata, võib patsient saada ravimi, mis võtab küll pearingluse ära, ent mitte peavalu. See olukord võib olla äärmiselt häiriv. Õige ravimiga saab inimese aga kiiresti jalule tagasi. Seda migreenitüüpi hakati teistest migreenidest eristama alles hiljuti, 2012. aastal, aga mõistagi on seda esinenud juba sajandeid.

5. Pearinglus, mis kestab päevi

Pearinglusega migreeni esineb pigem neil, kel on migreeni või pearinglust juba varem olnud. Arvatakse, et kui migreeni kogeb 16% inimestest, pearinglust 7%, siis vestibulaarset migreeni 1%. Eristub see teistest migreenidest just pearingluse poolest, mis võib esineda enne peavalu, selle ajal ja ka pärast seda. Inimesel on tunne, nagu ta oleks merehaige või karussellil. Pearinglus ehk vertiigo võib kesta mõnest sekundist või minutist tundideni või isegi päevi. Mida võimsam on häire, seda intensiivsem on peapööritus.

6. Tavaravi ei aita

Kui tavaliselt kasutatakse migreeni vastu valuvaigisteid, siis vestibulaarse migreeni korral pole neil efekti. Kiiresti mõjub aga keelele pandav ja sekunditega imenduv risatriptaan, samuti kasutatakse antihistamiinseid preparaate. Käsimüügist võivad sobida ingveritabletid, samuti vedelikku kehast väljutavad diureetikumid. Kui atakke on palju (üle kolme episoodi kuus), määratakse inimesele profülaktiline ravi.

7. Õige diagnoos päästab ärevusest

Vestibulaarne migreen on ehmatav ja ebameeldiv – mida kauem kestab, seda suuremat hirmu see inimesele põhjustab. Nii võib välja kujuneda sündroom, mida nimetatakse migreeniärevuseks koos pearinglusega (ingl k migraine-anxiety related dizziness ehk MARD). Inimene kardab juba ette, et kohe-kohe algab uus migreenihoog, ning see põhjustab suurt ärevust ja ebamugavust. Kuna kiire lahendus on tegelikult olemas, on oluline, et jõutakse õige diagnoosini.

8. Ajutised kõne- ja tasakaaluhäired

Vähem kui 10%-l inimestest võib pearingluse atakiga kaasneda ka basilaartüüpi migreen ehk lisanduvad kõne- ja tasakaaluhäired, mis võivad kesta ligi tund aega. Tuleb ette, et ekslikult diagnoositakse ajutüveinfarkt, mida tegelikult pole. Küll aga võib basilaartüüpi migreen soodustada insuldi tekkimist.

Artikkel ilmus algselt ajakirja Tervis Pluss 2016. aasta mainumbris.

Broneerin aja neuroloogi konsultatsioonile

Dr Toomas Toomsoo

Neuroloog

Dr Toomas Toomsoo on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1996), neuroloogia residentuuri (2001) ja on Tartu Ülikooli Närvikliiniku ning Saksamaa Tübingeni Ülikooli Aju-uuringute Keskuse doktorantuuris.