18. märtsil on rahvusvaheline unepäev. Kellega veel sel puhul vestelda, kui mitte “une ema” ja Confido une- ja kopsuarst dr Erve Sõõruga, kes on töötanud unemeditsiini valdkonnas juba 25 aastat ning andnud olulise panuse Eesti unemeditsiini arenguks.
Mis on teie hiljutine tööalane saavutus, mida tahaksite esile tõsta?
Olen juba aastaid olnud huvitatud tööst kopsuarstina unemeditsiini vallas. Julgen uhkusega öelda, et minu aastatepikkuse töö tulemusel on uneuuringud ja uneravi Eestis kättesaadavad. Olen Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt tunnustatud unemeditsiini ekspert ja unearst. Minu kinnitusega uneuuringuid ja ravisoovitusi aktsepteeritakse kõikjal Euroopas.
Pagasisse saan lisada ka 2014. aastal Tallinnas toimunud rahvusvahelise Euroopa Uneuurijate Seltsi kongressi korraldamise. Terve nädala kestnud kongressil osales ligi 1600 delegaati, 63 riigist. Minuteada ei ole varem ega hiljem nii suurt meditsiiniteemalist kongressi Eestis toimunud.
Minu roll on olnud Eesti Unemeditsiini Seltsi viimisel Põhjamaade Unemeditsiini Seltsi, mis on andnud olulise toe Eestis unemeditsiini arenguks. Kolleegide hulgas on mind kutsutud ka „une emaks“.
Igapäevases töös tunnen siiski head meelt, kui saan oma 25 aastase unemeditsiini kogemusega ja koostöös kolleegidega patsiente parimal viisil aidata.
Miks on korralik uni vajalik ja milline on ideaalne organismi toimimiseks vajalik unemuster?
Hea enesetunde aluseks on kosutav uni, kusjuures mõned ajuosad on öösel aktiivsemad kui päeval. Unetervise all mõeldakse harjumusi ja tegevusi, mis tagavad piisava kestusega rahuliku ööune. Tänu sellele on inimene päevasel ajal ärkvel ning ei kurda liigset väsimust.
Hea une soovitused on lihtsad. Und tuleb väärtustada, oluline on une-ärkveloleku rütm ja regulaarsus. Lisaks tuleks igapäevases elus teha korrektuure, mille eesmärgiks on tervislik toitumine ja regulaarne liikumine.
Täiskasvanute keskmine soovituslik uneaeg on 7-8 tundi. Samas on küllalt inimesi, kes vajavad väljapuhkamiseks pikemat või lühemat ööund. Une struktuur muutub kogu elu ja sarnaste unehäirete avaldumine lastel võib olla normaalne aga täiskasvanutel haiguslik.
Mis on peamised põhjused, miks me öösel magada ei saa?
Magama jäämist häirivad päevasündmused, stress ja ärevus. Enne magamaminekut nutiseadmete kasutamine, neist kiirguv külm valgusspekter blokeerib une alguseks vajaliku melatoniini tootmist. Unehäired jäävad sageli tähelepanuta mittespetsiifiliste päevaste (nt väsimus, kognitiivsed raskused) ja öiste (nt norskamine) sümptomite tõttu. Samuti jäävad unehäired sageli kaasuvate psühhiaatriliste ja kehaliste haiguste varju. Unekaebuste hulka kuuluvad raskused uinumisega, korduvad ärkamised, liiga varane ärkamine, norskamine, teiste inimeste täheldatud hingamisseisakud, ninahingamistakistus, päevane liigunisus, väsimus, suurenenud uinaku vajadus jne.
Unehäired liigitatakse:
- unetus ehk insomnia;
- uneaegsed hingamishäired (sh uneapnoe);
- päevane liigunisus ehk hüpersomnia;
- une- ja ärkveoleku rütmihäired;
- uneaegsed liigutushäired (sh rahutute jalgade sündroom;
- parasomniad.
Mis on peamised und mõjutavad vead, mida kiputakse tegema?
Inimeste uneharjumused muutuvad koos ühiskonna arenguga. Heas vaimses tasakaalus elavad inimesed magavad paremini. Tänapäeval magavad inimesed tervelt ühe tunni vähem kui 100 aastat tagasi, teevad vähem füüsilist tööd, liiguvad vähem, toituvad ebaratsionaalselt, rahustavad end õhtuti alkoholiga, sisustavad mugavuse nimel oma magamistuba televiisori ja muu tehnikaga. COVID-19 pandeemiaga hoogustunud kodukontorite laine on inimeste kehakaalu tõstnud, ka inimeste stressi ja ärevuse tase on ilmselgelt tõusnud. Kui liigume vähem, siis vajame ka vähem kaloreid. Magamistuba ja voodipesu peab olema puhas, aknal pimendavad kardinad ja televiisor tuleb magamistoast kohe välja viia.
Mida saab parema une heaks ise ära teha?
Hea une soovitused sõltuvad inimese vanusest. Soovitused on erinevad nii päeva-, öö- ja vahetustega tööd tegevale inimesele kui ka pikamaareisile minejale. Oluline oleks meeles pidada:
- Iga inimene võiks teada oma väljapuhkamiseks vajalikku une aega.
- Alates 55. eluaastast peetakse lõunauinakut normaalseks. Väsimuse korral võiks teha lõunauinaku enne kella 17.00 ja pikkusega kuni 30 min, sel juhul ei mõjuta see tarvilikku ööund.
- Alkohol ei ole sobilik unerohi, kuigi 28 % inimestest just sel eesmärgil seda kasutab.
- Päris tühja kõhuga uinumine on raske.
- Hilisõhtused kõrge intensiivsusega treeningud lükkavad une saabumist edasi.
- Nutiseadmed tuleks enne magama minekut aegsasti kinni panna.
- Unearsti vastuvõtule soovitame pöörduda unehäirete korral, mille lahendamisega ei saa kodus ise hakkama. Paljud unehäired vajavad arstlikku sekkumist ja on edukalt ravitavad.
Confidos tegeleme unehäirete ennetamise, diagnostika ja raviga
Une- ja kopsuarst täpsustab vastuvõtul unekaebused ja neid mõjutavad tegurid. Diagnostikas kasutame erinevaid meetodeid, kodus teostatavaid uneuuringuid (sh. hingamise polügraafiline uuring osalise ja täismahuga, ambulatoorne polüsomnograafia jne), viime läbi uneaegse hingamishäire (sh uneapnoe) ravi positiivrõhu aparaadiga (APAP, CPAP jt) ja jälgime ravi. Uneravi on individuaalne ja hõlmab kompleksset käsitlust alates nõustamisest kuni keerukate hingamisaparaatide ja kirurgilise ravini. Meie tugevuseks on patsiendile mugava, kiire ning kompleksse diagnostika ja ravi pakkumine, vajadusel koostöös teiste erialade spetsialistidega (sh psühhiaatrite ja psühholoogidega).
Unearsti vastuvõtule soovitame pöörduda, kui Sul on just unetusega seostatavad enesetundehäired nagu unisus, väsimus, kurnatus, tähelepanuhäired ja keskendumisraskused, otsustusvõime ja töökiiruse vähenemine, tekivad pidevad muremõtted oma unekvaliteedi osas, meeleolumuutused ja ka kehalised muutused nagu südamekloppimine, valu südame piirkonnas ning pea tundub pidevalt n-ö paks. Unearsti vastuvõtule on oodatud täiskasvanud. Uneaegsete hingamishäirete korral soovitame pöörduda kopsuarsti vastuvõtule. Kopsuarsti vastuvõtule saab pöörduda ka eriarsti või perearsti poolt vormistatud saatekirjaga.