10 viisi, kuidas hoida südant korras

26.04.2016
Sinu sees peituv väsimatu mootor hakkab tööle juba enne, kui sa sünnid, ega saa tegelikult ühtegi vaba päeva. Punane vein ja paar trenni nädalas pole päris selline toetus, mida süda sinult vajab. Eestis on südamehaigused surmapõhjuste seas esikohal, samuti on väga suur probleem veresoontehaigused, õigemini nendega kaasnevad tüsistused ja varased surmad. Mida sinu süda tegelikult vajab, et püsida terve ja tugev?

1. Kui tähtis on sulle tervis?

Kõigepealt võta hetk endassevaatamiseks ja mõtle ausalt oma prioriteetidele ja tervise hoidmisele laiemalt. Küsi endalt, kas pead oma tervist piisavalt tähtsaks, et selle nimel pingutada. Mõtle oma kallitele lähedastele, elu kaunimale poolele, nendele, kes sinust sõltuvad, ja ka kõigi nende peale, keda võiksid oma hea tervisekäitumisega inspireerida. Motivatsioon on alati suurem, kui on, mida kaotada. Kui oled kindel, et terve olla on sulle oluline, mõtle edasi, kuidas seda saavutada.

2. Mõtetest tegudeni

Kas oled lisaks sõnadele valmis ka tegudeks? Sõnad tähendavad sageli paatosega lubatud suuri muudatusi, teod võivad aga tähendada loobumisi, pingutusi, higist treeningut, enesepiiramist ning valmidust teha seda pikalt, süstemaatiliselt ja tagasilöökidest hoolimata. Samas on täiesti kindel, et edu tuleb vaid tegutsedes! Tegudeks valmis?

3. Alusta perearstist

Esmalt tee kindlaks, kas sa oled terve või on sul mingeid piiranguid näiteks liikumisel või toitumisel. Alusta käigust perearsti juurde ning selgita talle oma eesmärki. Vastavalt sellele planeerib ta analüüsid ja uuringud, mis kinnitavad või välistavad mõned sammud tugeva südameterviseni jõudmisel. Näiteks peaks tervislik toituja sööma palju rasvast kala, et saada piisavalt oomega-rasvhappeid ja D-vitamiini. Podagra korral on aga mõned kalad keelatud ja südameprogramm võib nii lõppeda kiire liigeseatakiga.

4. Hinda tervist

Tervise hindamisel ja edasiste sammude planeerimisel peab tervikuna vaatlema nii inimese hetketervist kui ka varem põetud haigusi ning pärilikke riske. Kõrge kolesteroolitaseme korral võib mõnikord pärast kõikide riskitegurite hindamist selguda, et kogurisk ei olegi nii suur. Sel juhul saad elada tervislikult ja pingevabalt! Mõnel juhul aga riskid liituvad ja seda tuleb võtta väga tõsiselt. Kõigepealt tuleb saada arstlik hinnang, siis liikumisnõustaja või treeneri oma. Vahel võib olla vajalik ka füsioterapeudi, toitumisnõustaja või lihtsalt pereõe konsultatsioon.

5. Söögiga saledaks, trenniga trimmi

Tuletan meelde lihtsad põhitõed: söömisega saledaks, trenniga trimmi. Ülekaalu korral on ainult treeningule rõhumine piinarikkalt pikk tee, kui sa ei muuda toitumist. Tähtis on vähendada kaloraaži ja ennekõike loomsete tahkete rasvade hulka toidus ning seda mitte projektipõhiselt, vaid kogu ülejäänud eluks. Samuti on vaja mõista, et liikumisest vabu päevi võib nädalas olla ainult üks! Kõikidel teistel päevadel on vaja end diivanilt üles vedada.

6. Võta aega endale

Selleks, et päevakavva mahuks ka enda tervis kui oluline prioriteet, tuleb midagi ära jätta. Igas päevas peaks olema vähemalt poolteist tundi kõige kallima inimese, iseenda tervise eest hoolitsemiseks. Selle aja leidmiseks on paar nippi: käi palju jalgsi, siis sa korraga nii liigud kui ka jõuad kuhugi kohale. Teiseks muuda söömine meeldivaks puhkehetkeks. Silmadega nauditav kenasti serveeritud toit ilma segajateta (mobiil, Facebook, telekas, ajaleht) aitab kaalu langetada. See võib olla parim osa päevast, kui saad einestada rõõmsate inimestega rahuliku vestluse saatel.

7. Tee tööd, mida armastad

Ära tööta liiga palju, pole mõtet pingutada selle nimel, et surra surnuaia rikkaimana! Töötamisel on palju kahjulikke kõrvaltoimeid, eriti ületöötamisel. Võid kaotada perekonnaõnne, teenida ära oma laste ükskõiksuse ja jääda ka sõpradest ilma. Tervis halveneb, tekivad depressioon ja unehäired. Ei tasu ju ära! Parim viis elatise teenimiseks on teha parajalt seda tööd, mida armastad. Kui üldse ei sobi, siis võimalusel vaheta ala või ametit. Ainult sina ise tead, kas tööl veedetud kaheksa tundi on hoidnud sind reipana ja rõõmsana, pakkunud eneseteostust ja suhtlemist heas kollektiivis, või käid seal vägisi. Viimasel juhul sinu süda ei rõõmusta ja kaugel need haigusedki on.

8. Ära pinguta punase veiniga üle

Südametervise nimel ei tasu punase veiniga üle pingutada. Väide, et see aitab südant hoida, kuulub prantslastele, kes surevad maksahaigustesse. 100 ml punast veini annab lõõgastuse ja antioksüdante, aga sul pole neid vaja, kui oled õppinud oma pingeid õigesti maandama ja sööd rohkelt Eesti metsamarju. Kahjuks ei püsi tervisejälgijatest keegi kuigi kaua 100 ml juures, ikka juuakse paar klaasi kuni pudel alkoholi ja see viib igal juhul tervise kahjustumiseni. Kui 40+ inimesel on hea jume ja hea uni, siis tõenäoliselt on ta liikumist armastav ja alkoholi mittetarbiv sale inimene!

9. Liikumine on ülioluline

Liikumisega on seotud palju valestimõistmisi. Südamele ja tervisele hea liikumine ei tähenda ühekülgset trenni kord nädalas. Selleks ei kvalifitseeru kord nädalas harrastatav tennis, korvpall, muud meeskonnamängud ega samuti himukas maratoniks valmistumine. Samuti ei paranda südamelihase jõudlust jõusaalis rassimine ega body-and-mind-üksiktreeningud. Ainus, mis toimib, on igapäevane harjumus käia igal võimalusel ja iga ilmaga jala, treppidest üles, liikuda päeva jooksul pidevalt või võimelda vähemalt hommikuti 20 minutit. Kui see on tehtud, võid lisada oma päevadesse päristreeninguid. Kindlasti kombineeri aeroobset, lihas- ja painduvustrenni. Kõik ju teavad, et istumine on uus suitsetamine, eks?

10. Ela rõõmsat elu

Ah jaa: südametervise 7 aabitsatõde. Ära söö end paksuks, ära söö soolaseid toite ega loomseid rasvu, ära suitseta, ära joo alkoholi, ära stressa ja ära unusta liikuda! Kas nii palju keeldusid aitab südametervist parandada? Mina arvan, et ei aita. Ela rõõmsat ja aktiivset elu, hoia lähisuhteid ja tervist au sees ning armasta ennast!   Meie keskuses töötavad Eestis tuntud ja tunnustatud peremeditsiini eriarstid, südamearstid (kardioloogid) ja veresoontekirurg. Soovitame nende poole pöörduda isiklike haigusriskide hindamiseks ja elustiiliga seotud nõuannete saamiseks.