Puhkus on oluline meie kardiovaskulaarsüsteemile ja immuunsüsteemile. Lisaks on uuringud näidanud, et inimesed, kes võtavad välja ettenähtud iga-aastase puhkuse, vajavad vähem antidepressante, neil esineb vähem tööalast läbipõlemist, neil on parem keskendumisvõime ja parem oskus probleeme lahendada. Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise õde Monika Punapart annab nõu, kuidas end päriselt välja puhata.
Kuigi ka lühike puhkus aitab ennast koguda ja energiavarusid täis laadida, siis põhjapoolsetes riikides võiks pikem puhkus kesta vähemalt kaks, kuid soovitatavalt kolm-neli nädalat. Sellest esimene nädal kulub harjumiseks, et ei ole vaja iga päev kella peale kuhugi minna, puuduvad tööga seotud kohustused, oma aega on võimalik ise planeerida ning keha ja meel rahunevad maha.
Kuidas päriselt puhata ja end rohkete tegevustega mitte üle koormata?
Puhkuse ajal võib tekkida tunne, et magatakse maha kõige põnevamad sündmused ja tegevused. Võidakse tunda, et sotsiaalmeedias postitavad teised oma tegemisi, aga endal ei ole jagada midagi põrutavat või soovitada uusi kogemusi.
Nii mõnelgi on kindlad iga-aastased üritused, mida oodatakse ja mille toimumise järgi oma puhkust sätitakse. Aga on ka neid, kes muutuvad sisemiselt rahutuks, sest tunnevad, et peaksid millestki osa saama. Hakatakse jälgima uudisvoogusid, ostetakse pileteid, sest tegemist on populaarse etenduse või kontsertiga, kuigi tegelikult ei pruugi see inimest kõnetadagi. Ei suudeta ära öelda ürituste kutsetest, sõidetakse ringi, külastatakse uusi kohti ja inimesi, kellega muul ajal ei kohtuta. Mõnikord toimitakse vastupidiselt oma tegelikele soovidele, sest väline surve tundub nii tugev, ja eeldatakse, et peab olema aktiivne, palju jõudma ning niisama kulgemine ei ole justkui aktsepteeritav.
Aktiivne puhkus on tore, aga kui igapäevaseid uusi kogemusi, tegevusi ja kohtumisi saab väga palju, võib tekkida väsimus, tüdimus ja mõnikord ka ülemäärane ärevus. Samuti pingetunne, et kõik justkui tahavad midagi ja sisemisi ressursse ei jätku. Tasakaalustamiseks on vaja ka passiivset puhkust, kus ollaksegi näiteks üksi kodus, vaadatakse head filmi, loetakse raamatut, tehakse lõunauinakuid või ükskõik milliseid meeldivaid tegevusi, mis toovad hingerahu.
Kuidas naasta töörutiini juurde?
Puhkuse viimastel päevadel tuleks keskenduda igapäevase rutiini loomisele, püüda korrastada oma toidukorrad, unerütm ja sättida nendeks päevadeks vähem kohtumisi.
Tööle naastes võib tekkida kohe tunne, et puhkusest ei olnud kasu, sest mõnda aega tuleb töötada veel suurema pinge all: lugeda läbi suur hulk töömeile ja viia end kurssi vahepeal toimunuga. Kõigepealt tuleb jääda rahulikus ja mõista, et puhkus alles lõppes. Kohe ei ole vaja hakata kõike lahendama, ega koostama oma peas plaani, mis järjekorras asju kõige ratsionaalsem on teha. Kui võtta alguses väga suur amps, võib tajuda jõuetust ja produktiivsus väheneb oluliselt. Toimetada tuleb targalt, nii et päeva lõpuks saaks tehtud tööst eduelamuse, mis annab ka järgmisel päeval indu jätkata.