Üldarst: vitamiinivaegus võib endast märku anda väga erinevatel viisidel

Meie keha vajab vitamiine ja mineraale erinevate organismi füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Enamasti on tegemist ühenditega, mida organism ise sünteesida ei suuda ning need tuleb hankida väljastpoolt – toidust või toidulisanditest. Confido Kiirkliiniku ja Tartu Raatuse kliiniku üldarst dr Anne Must kirjeldab, millised sümptomid võivad viidata vitamiinivaegusele ning mida tuleks teha, kui vitamiinivaegus on juba tekkinud.

Vitamiinipuudus tekib erinevatel põhjustel. Kõige levinum põhjus on ilmselt mikrotoitainete vähesus tarbitavas toidus. „Tänapäeval on meie toidulaud kaugel tasakaalust, mida organism tegelikult vajab. Kõrge energiasisaldusega, aga mikrotoitainetevaene „rämpstoit“ ja ühekülgne menüü on põhilised eeldused mitmete toitainevaeguste (sh mineraalainete vaeguste) tekkeks. Kui inimene toitub ebaregulaarselt, tarbib sageli kiirtoitu või poolfabrikaate, kujuneb tal varem või hiljem välja mõni mikrotoitainevaegusest tingitud tervisehäda,“ selgitab dr Must.


Tänapäeval on meie toidulaud kaugel tasakaalust, mida organism tegelikult vajab. Kõrge energiasisaldusega, aga mikrotoitainetevaene „rämpstoit“ ja ühekülgne menüü on põhilised eeldused mitmete toitainevaeguste (sh mineraalainete vaeguste) tekkeks.

Mõned toiduained viivad kehast ka vitamiine ja mineraale välja. „Osad taimsed ühendid – näiteks täisteratoodetes, kaunviljades, pähklites ja seemnetes sisalduvad fütohapped – seovad rauda, kaltsiumi ja tsinki ja vähendavad sel viisil nende biosaadavust,“ räägib dr Must.

Täistaimetoitluse valinud inimesed peaksid arvestama, et vegandieeti järgides võib aja jooksul kujuneda vitamiin B12 defitsiit. „Vitamiin B12 leidub looduslikul kujul ainult loomsetes toiduainetes, seetõttu on B12 üks toidulisanditest, mida veganid peaksid kindlasti toidulisandina juurde võtma. B12 defitsiit häirib tugevalt närvisüsteemi toimimist, samuti vereloomet,“ hoiatab dr Must.

Selleks, et vitamiinipuudust ei tekiks, peaks just kevadeti tähelepanelik olema, et organism saaks piisavalt värsketes taimeosades sisalduvaid vitamiine, nagu foolhape ja C-vitamiin – kas siis võimalikult kemikaalivabalt kasvatatud importviljadega või kvaliteetsete vitamiini-mineraalipreparaatidega. Lihtne rusikareegel on, et iga eestimaalane peaks r-tähte sisaldavatel kalendrikuudel (ehk siis septembrist aprillini) tarvitama D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid või D-vitamiini preparaate.

Organism annab vitamiini või mineraalaine puudusest sulle märku

„Kõige sagedamini kirjeldatakse väsimust, jõuetust, närvilisust, ebamääraseid valusid, unehäireid. Kaebused varieeruvad seinast seina,“ kommenteerib dr Must. „Mõnikord kurdavad patsiendid hoopis kontrollimatut söögiisu – pidevalt tahaks „midagi head“. Ka see võib olla märk sellest, et organism annab märku mõne vitamiini või mineraalaine puudusest, lootuses, et mõni söödud toitudest vajalikku ainet sisaldab.“

„Tihti ei taipa meedik küsida või patsient ise rääkida oma dieedist, kust võib nappida mõnda olulist mikrotoitainet, mille defitsiidi tõttu on organismi toimimine oluliselt häiritud. Vahel ravitakse sümptomeid, otsimata kaebuste tegelikku põhjust,“ kirjeldab dr Must. 

Kõige sagedamini näeb Eesti arst oma praktikas vähesest päikesest tingitud D-vitamiini defitsiiti, rauavaegust ning foolhappe ehk vitamiin B9 defitsiiti. „Rauapuudus võib väljenduda kahvatu jume, jõuetuse, koormustaluvuse langusena, aga ka südamepekslemise, külmakartlikkuse, juuste hõrenemise, närvilisuse, ärevuse, unehäirete või rahutute jalgade sündroomina,“ selgitab dr Must.

„Tsingivaegus võib põhjustada küünte haprust, nahaprobleeme, haavade paranemise aeglustumist, aga ka vastuvõtlikkust külmetushaigustele. Muuhulgas on oletatud, et lastel võib tsingivaeguse väljenduseks olla isutus või valiv toitumine – tsingidefitsiit häirib maitse- ja lõhnaretseptorite toimimist, seetõttu võib oletada, et tsingivaeguses lapsed ei tunne hästi erinevaid maitseid ja eelistavad seetõttu tugevalt magusat (maiustused) või soolast (krõpsud, friikartulid) toitu,“ kommenteerib dr Must.

Lihtne vitamiinipuudus võib lõppeda raske haigusega

Tõenäoliselt on kõik kuulnud imikutel D-vitamiini defitsiidi tõttu kujunevast rahhiidist, mis põhjustab luude ja hammaste arenguhäireid. Selle vältimiseks soovitatakse kõigile beebidele sünnist alates hakata lisaks toidule juurde andma D-vitamiini.

Arsti sõnul ilmselt kõige drastilisem näide vitamiinipuudusel tekkivast haigusest on alkoholi kuritarvitajatel kujuneda võiv pöördumatu neuroloogiline häire – Wernicke-Korsakoffi sündroom, mida seostatakse vitamiin B1 ehk tiamiini defitsiidiga. „Alkohol kahjustab seedetrakti limaskesta olulisel määral, mistõttu on neil inimestel vitamiinide ja mineraalainete imendumine takistatud. Sageli on ka alkoholi kuritarvitajate toitumine ebaregulaarne ja ühekülgne ning lisanduvad teiste vitamiinide-mineraalide defitsiidid,“ rõhub Anne Must tasakaalustatud elustiili tähtsusele.

Pikaaegne rauapuudus võib viia südamepuudulikkuseni

Dr Must selgitab, et kui vitamiini või mineraalaine puudus kestab pikka aega, häirib see kindlasti organismi toimepidevust ning võib põhjustada ka pöördumatuid muutusi. „Taaskord rauadefitsiiti näiteks tuues – rauapuudus häirib organismi kõigi rakkude varustatust hapnikuga ning kahjustab enim kõige hapnikutundlikumaid rakke. Näiteks võib kestva aneemia korral tekkida südame pumbafunktsiooni langus ning välja kujuneda südamepuudulikkus,“ täpsustab arst. Raua ja teiste mikroelementide puudusest tingitud aneemiat seostatakse ka kognitiivse funktsiooni langusega, samuti on see dementsuse kujunemise riskiteguriks.

Kuidas selgitada välja vitamiinipuudust?

Vitamiinide ja mineraalide puuduse väljaselgitamiseks on erinevaid viise. Soodsaim, aga aeganõudvaim on toitumispäeviku pidamine ja selle alusel oma dieedi toitainesisalduse väljarehkendamine. Päevikupidamisel ja arvutamisel võib abiks võtta mõne rakenduse või programmi, mida leidub ka eestikeelseina.

„Päeviku põhjal toitainevarude hindamise miinus on see, et meil pole võimalik saada infot imendumise kohta – inimene võib küll tarbida tervislikku toitu, ent kui tervist kahjustava elustiili, tarvitatava ravimi või kaasuva haiguse tõttu on mikrotoitaine imendumine häiritud, siis ei pruugi söödud vitamiin soolestikust mujale organismi jõudagi,“ hoiatab dr Must, miks toidupäevik ei pruugi olla parim variant. 

Paljude vitamiinide ja mineraalide taset organismis saab mõõta ka vereanalüüsiga, mis on kindlaim variant organismi hetkevajadust kindlaks tegemiseks.

Alusta arsti konsultatsioonist

Vitamiinipuuduse leevendamiseks on alati võimalik korrigeerida oma dieeti, pidades vajadusel nõu arsti, õe, proviisori või toitumisnõustajaga. Mõnikord on otstarbekas läbida vitamiinikuur toidulisanditega. Doktori sõnul ei pruugi alati kõige optimaalsemaks valikuks olla suvaline multivitamiin supermarketi riiulilt, sest multivitamiinisegud on välja töötatud keskmise terve täiskasvanu vajadusi arvestades, eeldusel, et inimene järgib igapäevaselt tasakaalustatud dieeti. Multivitamiinisegud ei pruugi arvesse võtta vanuse, haiguse, raseduse vms eritingimustega kaasnevaid suurenenud mikrotoitainevajadusi. 

„Multivitamiini tarvitades peab inimene silmas pidama, et mõnda tema jaoks vajalikku mikrotoitainet ei pruugi antud komplektis üldse olla või on seda tema jaoks liiga väikeses annuses, samas mõnda teist ainet jällegi üleliia palju. Mikrotoitainete üleannustamine võib vahel olla sama kahjulik, kui nende puudus,“ toonitab Anne Must. 


Multivitamiini tarvitades peab inimene silmas pidama, et mõnda tema jaoks vajalikku mikrotoitainet ei pruugi antud komplektis üldse olla või on seda tema jaoks liiga väikeses annuses, samas mõnda teist ainet jällegi üleliia palju.

Eelpool nimetatud kaebuste esinemisel või muudel põhjustel vitamiinipuudust kahtlustades tasub alustada üld- või perearsti vastuvõtust. Selle käigus saab arst kaebuste põhjal teha vajalikud vereanalüüsid, välistada võimalikud haigused ja vajadusel anda nõu ka menüümuudatusteks. Alles siis, kui vitamiinivaegus on diagnoositud, on mõistlik alustada vitamiinasendusraviga ning aja möödudes kontrollida, kas sellest on olnud abi.

Pere- ja üldarstid tegelevad igas vanuses patsientide tervisealaste murede ja haiguste ennetusega ning diagnoosivad ja ravivad suuremat osa haigustest.

Sagedasemad põhjused pere- ja üldarsti poole pöördumiseks on erinevad ägedad põletikulised haigused, luu- ja liigeshaigused, krooniliste haiguste ravi jälgimine, retseptide pikendamine või tervisetõendite väljastamine. Pere- ja üldarstid teevad väiksemaid kirurgilise protseduure nagu lihtsamate haavade sulgemine. Oluline osa pere- ja üldarsti tööst on ka anda patsientidele nõu ning aidata erinevate haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna probleemide või suhkruhaiguse ennetamisel. 

Pere- ja üldarstid saavad vajadusel patsienti suunata erinevatele vereanalüüsidele, radioloogilistele uuringutele või mõne muu spetsialisti või eriarsti vastuvõtule.

Täpsem info üld- ja perearsti vastuvõttude kohta ja aja broneerimine