Ravimid, päike ja varjatud ohud

Kuigi pika talve jooksul tunneb enamik meist valgusest puudust, on päikesel ka omad varjuküljed. Näiteks reageerivad päikesega mitmed ravimid. Confido Meditsiinikeskuse üldarst dr Dan Eugen Uvarov selgitab, mida sel juhul arvesse võtta.

Päikeselist ilma võib nautida aasta ringi nii matkates, mägedes suusatades ja ujudes kui ka lihtsalt päikese käes olles. Intensiivsem on päikesekiirgus meie laiuskraadil hiliskevadest varasügiseni. Kuigi kiirgus aitab naharakkudel toota tervisele vajalikku D-vitamiini ning päikesevalgus võib parandada meeleolu, kaasnevad kiirgusega ka mõned ohud. Üks oht on seotud suukaudsete või nahale määritavate ravimite ja eelkõige UVA-kiirguse koostoimega, mis võivad tekitada naha fototoksilist või fotoallergilist reaktsioon – valguslöövet. Pealegi, võrreldes UVB- ja UVC-kiirgusega läbib see kiirgus ka aknaklaase.

Millised reaktsioonid on levinuimad?

Kõige rohkem esineb inimestel fototoksilisi reaktsioone. Need olenevad annusest ja tekivad tavaliselt varsti pärast ravimi võtmise algust, kui kokkupuude valgusega on piisavalt intensiivne. Tavaliselt vallandavad reaktsiooni seespidised ravimid. Sümptomid sarnanevad päikesepõletusega ja piirduvad ainult päikesevalgusega kokkupuutunud nahapiirkondadega. Esineb kerge kihelus.

Veelgi tugevamate sümptomitega on fotoallergilised reaktsioonid. Need tekivad fotosensibiliseeriva ravimi korduval või pikaajalisel manustamisel ning pärast korduvat kokkupuudet päikesevalgusega. Punetav lööve, mis tavaliselt meenutab ekseemi, laieneb valgusega kokkupuutuvast piirkonnast kaugemale ja sellega kaasneb tugev sügelus.

Fotosensibiliseeriva toimega ravimid võivad olla:

  • mõned antibiootikumid, seene- ja viirusevastased preparaadid (doksütsükliin, tsiprofloksatsiin, atsikloviir, ketokonasool);
  • mittesteroidsed põletikuvastased ained (naprokseen, tselekoksiib, ketoprofeen, piroksikaam); 
  • kõrge vererõhu ja südameravimid (hüdroklorotiasiid, furosemiid, ramipriil, enalapriil, amlodipiin, diltiaseem, amiodaroon);
  • antidepressandid (fluoksetiin, paroksetiin, sertraliin, tsitalopraam, duloksetiin), 
  • kasvajavastased ravimid;
  • aga ntks ka liht-naistepuna ja paiksed akne ja psoriaasi ravimid (retinoidsalvid, bensoüülperoksiid, kaltsipotriool);
  • paiksed nahale määritavad või kleebitavad ravimid nagu mittesteroidne põletikuvastane geel, salv või plaaster (diklofenak, ibuprofeen) võivad põhjustada allergilist fotokontaktdermatiiti.

Valguslöövet ja kiirgusest tulenevat nahakahjustust saab ka ennetada. Näiteks võib end kaitsta UV-kiirguse eest riiete ja asjakohaste päikesekaitsevahenditega – UVA- ja UVB-kiirguse vastase kaitsekreemiga. Samuti ei tasu minna päikese kätte keskpäeval, kui UV-indeks on kõrge, tavaliselt kell 10–16.

Mida teeb päikesekaitsefaktor?

Päikesekaitsefaktor (SPF) peegeldab väärtust, mis näitab, kui palju kulub kaitsefaktoriga nahal võrreldes kaitsmata nahaga kiirgusenergiat, et tekiks päikesepõletus. Mida kõrgem on SPFi väärtus, seda tugevamini kaitseb see kiirguse kahjuliku toime eest. SPF ei ole otseselt seotud päikese käes viibitud ajaga, vaid päikese kiirgusenergia koguhulgaga. Mida kõrgem on UV-indeks, seda suurem hulk kiirgusenergiat jõuab nahka. See tähendab, et näiteks üks tund päikesekiirgust kella üheksa paiku hommikul võib võrduda 15 minuti päikesekiirgusega kella ühe paiku. Maailma Terviseorganisatsioon soovitab kiirguse käes kasutada iga paari tunni tagant laiaspektilist päikesekaitset SPFiga vähemalt 15, veel parem kui väärtusega 30–50. Mida heledam nahatüüp, seda suuremat kiirguskaitset see vajab.

Kuidas valguslöövet ravida?

Fototoksiline reaktsioon laheneb tavaliselt ravimi kõrvaldamisel raviskeemist ning näiteks jahutavate kompresside ja päikesekaitsevahenditega. Enne ravimi ärajätmist või asendamist tuleks arutada seda oma raviarstiga. Fotoallergilise reaktsiooni korral tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, eriti kui esinevad villid või kublad ning lööve katab suurt osa nahast või kipub korduma. Arst täpsustab diagnoosi ja võib määrata raviks näiteks keskmise kuni tugeva toimega kortikosteroidsalvi. Sügeluse vastu aitab tavaliselt mõni käsimüügis olev antihistamiinne preparaat.