Kui talvel on sagedamini fookuses viirushaigused ja pikemalt kestvad tervisemured, siis suvel pöördutakse Digikliinikusse muredega, mis suvist aktiivsemat eluviisi harrastades sageli ootamatult tekivad. Confido Digikliiniku üldarsti ja kaugteenuste üksuse juhi dr Merit Rahniku sõnul tekivad suvel tervisemured sageli olukorras, kui ollakse kodust ja harjumuspärasest keskkonnast eemal ning puudub tavapärane tugivõrgustik.
Üks teema kerkib esile igal aastal kohe esimeste soojade ilmadega ja selleks on puugid. Mida teha, kui puuk hammustab, kuidas puuki eemaldada ja mis saab siis, kui puugi pea jääb naha sisse? Arsti sõnul saab tegelikult iga inimene puugi eemaldamisega kodus iseseisvalt hakkama ja selleks ei ole ilmtingimata vaja pöörduda kliinikusse, ka juhul, kui puugi pea jääb naha sisse, sest organism tõrjub pea ise välja. Puuk tuleks eemaldada nii kiiresti kui võimalik. „Kliinikusse võiks pöörduda siis, kui puuk asub sellises kohas, kust endal ei ole võimalik seda eemaldada ning pole ka sõpra või pereliiget, kes saaks eemaldamisega aidata,“ annab arst nõu.
Kuna varases faasis võivad puukborrelioosi ja puukentsefaliidi analüüsid olla valenegatiivsed, põhinevad diagnoos ja ravi sageli sümptomitel ja arsti hinnangul. „Üks sagedasemaid eksiarvamusi on, et pärast puugihammustust tuleb kohe teha analüüsid. Tegelikult aga ei anna analüüsid sümptomiteta sageli vajalikku infot,“ selgitab dr Rahnik ning lisab, et puugiga levivate haiguste analüüse on mõtet teha alles siis, kui esinevad konkreetsele haigusele iseloomulikud sümptomid. „Igaks juhuks analüüside kontrollimine ei ole näidustatud ning tekitab asjatut segadust ning üleravimist,“ räägib dr Rahnik.
Millal pärast puugihammustust arstiga ühendust võtta?
Dr Rahniku sõnul tuleks pidada nõu arstiga, kui puugi hammustuskohta tekib enam kui 5 cm läbimõõduga punetav laik/ring, tekib palavik ilma muude ilmselgete viirushaiguste tunnusteta, tugev peavalu või närvisüsteemi nähud (topeltnägemine, tasakaaluhäired jne).
Tähelepanelikuks peaksid tegema kiiresti arenev lööve või hingamisraskused
Lisaks puukidele võivad suvel tervise proovile panna teisedki mured: päikese käes pikalt viibimine, allergiad, teised putukad jne. Dr Rahniku sõnul mööduvad paljud putukahammustuse sümptomid ja kergemad nahareaktsioonid iseenesest, kuid kindlasti vajavad tähelepanu kiiresti halvenev lööve või hingamisraskus.
„Arsti poole tasub pöörduda, kui esineb ulatuslik või kiiresti arenev lööve, nahk muutub valulikuks või tekivad villid või mädakoorikud, kaasneb hingamisraskus või suu turse (keel, huuled),“ räägib dr Rahnik ja lisab, et samuti tasub esimesel võimalusel kliinikus üle kontrollida sünnimärgid, mis muudavad kuju või värvust, suurenevad ajas või hakkavad veritsema.
Kui kõhuhädad ei möödu iseenesest
Suvel on sagedased ka seedeprobleemid. „Suvel seostatakse kõhuhädasid tihti toidumürgistusega, kuid sümptomite taga võivad olla ka vedelikupuudus, viirusinfektsioonid või tavapärasest erinev toitumine reisil olles,“ selgitab dr Rahnik.
Enamik kergemaid kõhuhädasid möödub paari päevaga, kuid teatud juhtudel tasub konsulteerida arstiga. „Kui sümptomid kestavad üle paari päeva, väljaheites esineb verd, lisanduvad kõrge palavik või tugeva vedelikupuuduse tunnused (tugev nõrkus, uimasus, vähene urineerimine), tuleks välja selgitada võimalikud põhjused ja määrata ravi,“ annab dr Rahnik nõu.
Mida enne puhkust meeles pidada?
„Reisile minnes soovitan alati kokku panna esmaabipaki, et lihtsamate tervisemurede korral ennast ja oma lähedasi aidata. Esmaabipakis võiksid olla erineva suurusega plaastrid, sidemed, elastikside ja haavapuhastusvahendid,“ soovitab dr Rahnik. „Samuti võiksid reisil kaasas olla mõned käsimüügiravimid valu ja palaviku alandamiseks ning sooletalitlushäirete leevendamiseks.“
Dr Rahnik soovitab enne puhkusereisi kontrollida üle ka vajalike ravimite või retseptide olemasolu, et puhkusel olles ei ilmneks, et retsept on aegunud või ravim hakkab lõppema. „Teatud juhtudel on vaja ravimite kaasavõtmiseks taotleda välisriigilt luba või enne reisile minekut ravimid deklareerida. Mõnikord on nõutud Ravimiameti luba või Schengeni tunnistus,“ ütleb ta. „Reisi ajal on soovitatav hoida ravimeid originaalpakendis, see aitab vältida arusaamatusi tolliga.“
Lisaks soovitab üldarst enne reisi uurida, millised vaktsiinid on reisi piirkonnas soovituslikud või lausa kohustuslikud. „Tuleb pidada meeles, et vaktsiinid ei hakka toimima kohe, vaid immuunsuse teke võtab aega vähemalt 10–14 päeva. Kohustuslike vaktsiinide korral on vaja reisile kaasa võtta ka vaktsineerimist tõendav dokument,“ lisab dr Rahnik.
Confido Digikliiniku arsti sõnul ei tasu abi otsimist edasi lükata, kui sümptomid süvenevad kiiresti või esineb märgatav üldseisundi halvenemine. Suvised tervisemured tekivad sageli olukorras, kus inimene on kodust eemal, seepärast aitab õigel ajal küsitud nõu vältida asjatut muret ja annab selguse, kuidas tegutseda edasi.