Kopsuarst selgitab: kas koroonahaigus kulgeb astmahaigetel eriti rängalt?
Koroonapandeemia puhkedes arvati, et Covid-19 võib mõjuda eriti rängalt astmahaigetele, kuid üllatuslikult on see mõjutanud neid arvatust vähem. „Praegu ollakse seisukohal, et mida paremini on astma raviga kontrollitud, seda väiksem on risk haigestuda COVID-19-sse ja seda kergem on haiguse kulg,“ kinnitab kopsuarst Erve Sõõru. Kuid ravi ei tohi kindlasti pooleli jätta!
Tänapäevased ravimid on nii tõhusad ja mõjuvad kiiresti, nii et inimesed kipuvad ravi katkestama. „Ravi lõpetamine võib kaasa tuua haiguse ägenemise ja erakorralise meditsiini osakonda sattumise,“ hoiatab Confido kopsuarst Erve Sõõru. Kui astma on raviga kontrolli all, on ka kopsud kõige paremini ette valmistatud, kui mõni infektsioon või allergeen põhjustab olukorra halvenemise.
Astma kontrolli all hoidmiseks on oluline võtta kõiki ravimeid vastavalt ettekirjutustele, ütleb kopsuarst Erve Sõõru.
Kas on astmahaigetel võib koroonahaigus kulgeda raskemini kui teistel? Aga KOK ehk kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega haigetel?
Varasemalt on teada, et gripp on astmahoogude üks peamisi käivitajaid, mistõttu eeldati, et sarnane mõju astmahaigetele on ka Covid-19-l. Suurte andmete analüüs on võimaldanud COVID-19 mõju astmapatsientidel paremini uurida. Üllatuslikult on leitud, et COVID-19 on mõjutanud astmahaigeid arvatust vähem – haigust põeti kergemini, haiglaravi vajati vähem ja paranemine oli kiirem.
Sama täheldati ka allergilise nohu korral, mistõttu teadlased hakkasid teema vastu huvi tundma. Astma ja allergilise nohu igapäevases ravis kasutatakse sissehingatavaid ehk inhaleeritavaid steroide. Kuigi pandeemia alguses suhtuti hormoonravisse skeptiliselt, siis hilisemad tagasivaatavad uuringud näitavad, et steroididest on hoopis abi raske COVID-19 haiguse kulu ennetamisel. Praegu ollakse seisukohal, et mida paremini on astma raviga kontrollitud, seda väiksem on risk haigestuda COVID-19-sse ja seda kergem on haiguse kulg.
Kõrgema riskiga on raske astmaga haiged, kes kasutavad regulaarselt suukaudseid steroide ja on viibinud varem astmaga haiglaravil.
Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega haiged, eriti raskematel juhtudel aga kuuluvad selgelt COVID-19 riskirühma ja nende haigus võib kulgeda raskemalt.
Kuigi viirus võib nakatada igas vanuses inimesi, on COVID-19 kulgenud raskemalt eakatel ja rohkem kui üht kroonilist haigust (nt kõrgvererõhktõbi, diabeet, rasvtõbi jm) põdevatel inimestel.
Mida saavad patsiendid ise teha, et haigestumise riski vähendada?
Astma peamised sümptomid on vilistav hingamine, hingeldus, pingetunne rinnus ja köha. Ma arvan, et üsna harva peetakse vajalikuks arstile rääkida unekaebustest – öistest ärkamistest raske hingamise või köha tõttu. Ka need võivad olla astma tunnused ja kui me öiseid kaebusi ei arvesta, siis saame haiget ka poolikult ravida.
Haiguse kontrolli all hoidmiseks on oluline võtta kõiki ravimeid vastavalt ettekirjutustele. Tänapäeval on astmaravimid väga efektiivsed ja hea raviefekt saabub kiiresti, mistõttu sageli jäetakse ravi pooleli. Sagedamini katkestavad ravi haiguse kerge vormi põdejad. Vahel piirdutakse vaid kiiretoimelise hooravimiga ja põhiravimid jäetakse sootuks kõrvale. Kui ravi foonil esinevad astma sümptomid kolm või enam korda nädalas, soovitan konsulteerida arsti või astmaõega.
Astmaga paremaks toimetulekuks:
- Kasuta inhalaatoreid iga päev, nagu arst soovitas. See aitab vähendada hingamisteede viiruste, sealhulgas koroonaviiruse põhjustatud astmahoo riski. Oluline on astma regulaarne ravi, mis hõlmab ühe või mitme inhalaatori igapäevast ettekirjutuse järgi kasutamist.
- Kanna hooravimit igal pool kaasas. See võimaldab kasutada hooravimit just siis, kui seda on vaja.
- Järgi oma astma tegevuskava. See aitab astmasümptomeid paremini ära tunda ja juhtida. Samuti tuleb vältida teadaolevaid haiguse riskitegureid, näiteks allergeene.
- Hoolitse oma vaimse tervise eest – see aitab astmahoogusid vältida. Ole aktiivne, tee jõukohast kehalist tööd. Toitu tervislikult ja ära liialda alkoholiga. Ole sotsiaalselt aktiivne, suhtle oma pere, sõprade ja sinu jaoks oluliste inimestega.
Astma kulgu võivad mõjutada ka distantsõpe või kodukontor, kui inimene liigub varasemast vähem. Siseruumides on ka suurem kokkupuude levinud allergeenidega, näiteks kodutolmulestadega. Ka passiivne suitsetamine – juhul kui keegi kodustest suitsetab – võib mõjutada praegusel ajal enam eeskätt laste hingamise tervist.
COVID-19-pandeemia ajal on soovitatud vältida nakkusohu tõttu astma diagnostikauuringut ehk spiromeetriat patsientidel, kellel on kahtlustatud või kinnitatud COVID-19 haigus. Kuid pärast COVID-19-st paranemist, kui hingamiskaebused kestavad, soovitan ikkagi arsti konsultatsioonile pöörduda.
Parim soovitus, mida astmaga inimene saab teha, on hoida astma kontrolli all. Nii on kops kõige paremini ette valmistatud, kui mõni infektsioon või allergeen põhjustab olukorra halvenemise. Ravi lõpetamine võib kaasa tuua haiguse ägenemise ja erakorralise meditsiini osakonda sattumise.
Kroonilistel haigetel on sageli küsimus, kas lasta ennast vaktsineerida? Missugused on teie kui kopsuarsti soovitused oma patsientidele?
On uuritud paljusid COVID-19 vaktsiine. Allergilisi reaktsioone tekib väga harva. Seetõttu süstitakse ka teatud vaktsiine tervishoiuasutuses, kus anafülaksiat saab selle esinemise korral kohe ravida. Bioloogilist ravi saavad astmahaiged peaksid oma ravist arstile teada andma, et vaktsineerimise aeg paremini planeerida. Soovitan astmahaigetele ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega haigetele erinevaid tegureid arvestades kindlasti vaktsineerida.
Autor: Sirje Maasikamäe. Lugu ilmus algselt Õhtulehes 05.05.2021
Dr Erve Sõõru
Kopsuarst, pulmonoloog