Confido kardioloog dr Hasso Uuetoa ütleb, et parim treening on see, mida tehakse regulaarselt, turvaliselt ja piisava koormusega.
Küsimusele, kas südant on võimalik treenida, vastab dr Uuetoa jaatavalt. Aga mitte ainult. „Jah, südant saab treenida, kuid tegelikult treenime mitte ainult südant, vaid kogu südame-veresoonkonna süsteemi: veresooni, lihaseid, ainevahetust, vererõhu regulatsiooni ja koormustaluvust,“ selgitab ta.
Kõige kasulikum selleks on dr Uuetoa sõnul regulaarne aeroobne liikumine, näiteks tempokas kõnd, rattasõit, ujumine, kepikõnd või rahulik jooks. „Ühte parimat trenni kõigile ei ole, sest parim treening on see, mida inimene teeb regulaarselt, turvaliselt ja piisava koormusega. Üldine eesmärk on vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset liikumist nädalas või 75 minutit tugevama intensiivsusega liikumist, lisaks lihastreening paaril päeval nädalas,“ ütleb ta.
„Euroopa kardioloogide ühing käsitleb regulaarset kehalist aktiivsust südame-veresoonkonnahaiguste ennetuse keskse osana ning mõõduka intensiivsusega aeroobset treeningut peetakse üldiselt ohutuks ja tõhusaks väga paljudele patsientidele.“
Kuidas südant kõige paremini treenida?
Treeningkoormuse kohta on dr Uuetoal praktiline soovitus: liikuge nii, et hingamine kiireneb, aga suudate veel rääkida. „Selline koormus on paljudele realistlikum ja püsivam kui väga intensiivne sport. Südamele on kasulik ka jõutreening, sest lihasmass ja parem ainevahetus aitavad kaasa vererõhu, veresuhkru ja kehakaalu kontrollile,“ selgitab ta.
Algaja, eakas või südamehaigusega inimene peaks kardioloogi sõnul alustama rahulikult ja suurendama koormust järk-järgult. „Ülekaalulistele ma jooksmist soovitada ei julge, sest see on suur koormus jalaliigestele, mis võivad ülesse ütelda ja igasugustele trenniplaanidele kriipsu peale tõmmata,“ hoiatab ta.
„Trenn ei pea olema kangelaslik – südame jaoks on regulaarsus sageli tähtsam kui intensiivsus,“ rõhutab dr Uuetoa.