Paula Rõuk, Postimees Tervis

Eakad depressioonist kuulda ei taha, kuigi neil see sageli esineb

Statistika näitab, et ligi 40 protsendil üle 65-aastastel on depressioon, kuid vaid 10 protsenti neist saavad ravi. Eakate depressiooniga käib kaasas valehäbi ja kartus, mille saab eemale peletada spetsialisti abiga, sest ravi on olemas.

Eakate depressiooni sümptomid on üldjoontes sarnased üldise depressiooniga. Küll aga on täheldatud, et vanemas eas alanud depressioon kestab kauem ning patsiendid väljendavad vähem kurbust tunnetes. Selle asemel esineb rohkem füüsilisi sümptomeid, näiteks krooniline valu, kaalu langus ja unetus, rääkis Confido tervisepsühholoog Triinu Stanford.

Depressioonis eakatel on suurem kardiovaskulaarsete haiguste ja kuni kaks korda suurem suitsiidirisk kui tavapopulatsioonis. Eakate depressioon on tihti tingitud komorbiidsusest ehk mitme haiguse koos esinemisest. Vaimse tervise halvenemisel mängivad suur rolli negatiivsed elusündmused ning iseseisvuse kaotamine. «Teame, et eakatel on depressiooni risk tegelikult päris kõrge, see käib kaasas südameveresoonkonna haigustega, diabeediga, insuldiga. See on palju aladiagnoositud, sest vanemad inimesed ise arsti juures tuju üle ei kurda,» seletas Stanford. Tervisepsühholoogi sõnul ei oskagi patsiendid karta, et tegu võib olla depressiooniga, selle haigusega käib kaasas stigma. «Puudub täielik arusaam, et see on päris haigus,» nentis Stanford.

Muutused avalduvad enne kehas, kui tujudes

Eakate depressiooniga käib kaasas valehäbi ja kartus, mille saab spetsialisti abiga eemale peletada, sest ravi on olemas

Silmnähtavad muutused on eelkõige füüsilised. Olemasoleva kroonilise haiguse sümptomid hakkavad hullemaks minema: vererõhk on sagedamini kõrge, diabeedi puhul veresuhkur kõigub enam kui tavaliselt. «Kindlasti tuleb ette ka energia puudumist, ei taheta enam perega kohtuda, lapselapsed ei tee rõõmu. Ei huvituta asjadest, mis varem energiat andsid ja võisid olla lemmiktegevused,» rääkis Stanford. Sageli hakkavad need sümptomid rohkem esile tulema pärast pensionile minekut, on seotud eneseteostuse ja iseseisvuse puudumisega. Ka finantsiline sõltuvus tekitab negatiivseid tundeid ja piinlikkust ning eemaletõmbumist. Lesestumise puhul võib depressioonist märku anda pikaajaline leinamine, mis ei näita leevenemise märke mitme kuu jooksul.

Sageli kurdetakse unustamist, huvide puudumist ja võib kohata «mis mina ikka» suhtumist. «Paraku peetakse Eestis seda normaalseks vananemise osaks, kuid selline negatiivne suhtumine iseendasse ei ole tegelikult normaalsus,» rääkis Stanford. Dementsuse ja depressiooni vahel on eakate puhul raske piiri tõmmata.Ühised jooned on unustamine ja huvi puudumine. Dementsusega inimene võib aga pigem püüda unustamist varjata, depressiooni puhul räägitakse kaebustest rohkem ja tuuakse välja negatiivseid aspekte igas eluaspektis. Lähedaste roll on tõsta teadlikkust ja anda teada, et sellest ei ole midagi ning aidata abi otsida. Psühholoog või psühhiaater saab haiguse erinevate testide ja küsimustikega tuvastada.

Depressiooni saab ravida

Dementsusele kahjuks ravi ei ole leitud. Depressioon on aga üsna ravitav haigus. Seega tasub pöörduda arsti poole. Eakate depressiooni ravis kehtivad samad lähenemised, mis täiskasvanute depressiooni puhul. Efektiivseim on kognitiiv-käitumuslik teraapia, kasutatakse ka antidepressante.

Depressioonis eakatel on suurem kardiovaskulaarsete haiguste ja kuni kaks korda suurem suitsiidirisk

Parim on sekkuda juba siis, kui ilmnevad depressiivsed sümptomid, kuid diagnoosi veel panna ei saa. «Ennetus ongi see, mida eakate depressiooni puhul kõige rohkem kasutame. Kui depressiooni diagnoos on juba pandud, siis on sellest jagu saada palju raskem, sest see hakkab korduma,» sõnas Stanford.

Silma võiks peal hoida suurematel riskifaktoritel ja ohumärkidel. Peab tunnistama, et naistel on tunduvalt suurem risk. Samuti mängib rolli sotsiaalne tugivõrgustik: tugevatel sotsiaalsetel sidemetel on depressiooni ennetamises oluline roll. Kui pensionieas kaob ära igapäevane rutiin, siis võiks selle asendama millegi sotsiaalsega - kuskil vabatahtlikuks käimine, päevakeskuses aja veetmine, värskes õhus liikumine on nii kehale kui vaimule head. Näiteks religioossetel inimestel on madalam depressioonirisk, nad saavad eluraskustega paremini hakkama ja neil on kirikus suur sotsiaalne tugivõrgustik.

Elumuutused panevad vaimse tervise riski alla

Enamasti jäävad tähelepanuta need inimesed, kellel pole varasemalt depressiooni olnud, seetõttu ei osata seda ka karta ega ära tunda.

Ka teatud isikuomadused, näiteks negatiivsus suurendab depressiooniriski, sest sellised inimesed ei harju nii hästi uute olukordadega: hooldekodusse kolimine või lähedase kaotamine paneb sellisel juhul vaimsele tervisele suure põntsu. See ka seletab, miks vanadekodudes on depressiooni risk ligi neli korda suurem. «Kui lapsed elavad kaugel ja inimene veedab palju aega üksi, võib minna mööda päevi, kus vanainimesed ei räägi kellegagi,» sõnas Stanford.

Sotsiaalset suhtlust võiks proovida suurendada ja lapsi või lapselapsi kaasata, et inimesel oleks põhjus, miks voodist püsti tõusta. Lapselapse sünd võib ennetada või vähendada depressiooni. «Kuna vanusega kaasneb sageli palju negatiivseid sündmusi, siis annab selline rõõmutoov sündmus lootust,» sõnas Stanford.

Eriliselt tuleb silma peal hoida krooniliste valudega inimestel. «Teame, et negatiivne emotsioon tekitab rohkem valu ja valu võib tekitada rohkem depressiooni,» seletas Stanford. Kindlasti tasub jälgida inimesi, kel on geneetiline risk ja depressioon esinenud perekonnas. Enamasti jäävad tähelepanuta need inimesed, kellel pole varasemalt depressiooni olnud, seetõttu ei osata seda ka karta ega ära tunda. «Pigem nähakse vaeva, et hoida vererõhk ja muud tervisenäitajad korras ja vaimsele enesetundele tähelepanu ei pöörata,» seletas Stanford. Kindlasti on üks ohumärk see, kui inimesel kaob ära huvi oma tervise eest üldse hoolitseda. «Kui näete, et krooniliste haiguste ravi on halvemaks läinud, ei viitsita enam ravimeid võtta, raviarsti kohtumistel käia, ravipäevikuid pidada,» seletas Stanford.

Broneerin aja psühhiaatri konsultatsioonile

Allikas: Postimees

Triinu Stanford

Tervisepsühholoog

Tervise- ja heaolucoachina on Triinu Stanford abiks igas vanuses inimestele, et ennetada või vähendada stressi, ülekaalu, suurendada liikumist või parandada elukvaliteeti. Triinu on toeks ka kroonilistele haigetele ja nende lähedastele.