Töötajate tervise säilimine ning töövõimekuse kestvus tähendab pidevat tähelepanu sellele, et töötervishoiu korraldus oleks ettevõttes süsteemne ja vastaks seadusandlusele. Lähemalt räägib Confido Töötervishoiu arst ja töötervishoiu keskuse juht dr Evelin Ilves.
Värskelt avaldatud Tööinspektsiooni aastaraamatust selgub, et aasta jooksul diagnoositi kokku 65 tööga seotud haigestumist, kusjuures noorim kutsehaigestunu oli vaid 34-aastane meesterahvas. Peamine probleem, mis inimest töökohal varitseb, on korduvad liigutused. Samuti on viimastel aastatel Eestis hüppeliselt kasvanud läbipõlemisest tingitud töövõimetuslehtede arv. Juba aasta varem juhtis Tööinspektsioon tähelepanu sellele, et sageli suunatakse töötajad tervisekontrolli alles pärast kümneaastast töötamist või ei järgita töötervishoiuarsti määratud taasläbivaatuse tähtaegu.
Miks see nii on? Kui tihti tuleks töötajaid töötervishoiuarsti juurde suunata ning millised on töötervishoiu peamised eesmärgid?
Tervisekontrolli sagedus sõltub töö iseloomust ja terviseriskidest
Töötervishoiuarsti külastamise sagedus sõltub eelkõige töö iseloomust ja sellega kaasnevatest terviseriskidest. „Eestis kehtivate nõuete järgi tuleb suunata töötaja töötervishoiuarsti juurde juba enne tööle asumist, kui tal on töökohal kokkupuude teatud terviseriske kujutavate teguritega,“ selgitab dr Ilves.
„Seejärel tuleb läbida regulaarsed tervisekontrollid, mille sageduse määrab töötervishoiuarst, lähtudes konkreetse töö iseloomust ja töötaja tervislikust seisundist. Näiteks suure riskiga ametikohtadel võib olla vajalik teha kontrolli kord aastas, samas kui madalama riskitasemega töökohtadel, nagu kontoritööl, piisab tavaliselt iga kolme aasta tagant kontrollimisest.“ Tervisekontroll võib olla vajalik ka juhul, kui töötaja terviseseisund muutub või kui töökeskkonnas toimub oluline muudatus.
Töötervishoid aitab ennetada tööga seotus haigusi
Töötervishoid ei ole pelgalt seadusest tulenev kohustus – selle eesmärk on ennetada tööga seotud terviseprobleeme. „Inimene veedab suurema osa oma elust tööl. Kui töökeskkond või -korraldus on tervist kahjustav, võivad sellest tulenevad probleemid mõjutada inimest kogu ülejäänud elu, näiteks seljavalud, kuulmislangus, liigesevaevused või vaimse tervise häired,“ toob dr Ilves näiteid. „Töötervishoiu roll ongi tuvastada varakult võimalikud terviseriskid ja tagada, et töötaja tervislik seisund oleks vastavuses tema tööülesannetega. Õigesti korraldatud töötervishoid toetab töötaja töövõimet, mis võimaldab tal töötada tulemuslikumalt ja kauem.“ Lisaks on töötervishoiuarsti tagasiside väärtuslik tööandjale, kuna see aitab kujundada töökeskkonna ohutumaks ja töötajasõbralikumaks.
Töötervishoid kui osa ettevõtte tervikpildist
Dr Ilvese sõnul on iga tööandja kohustus tagada, et kõik töötajad läbiksid vajalikud töötervishoiukontrollid õigel ajal ning et töökorralduses arvestataks töötervishoiuarsti soovitustega. „Töötervishoid ei tohiks olla üksnes formaalsus, vaid osa ettevõtte personalipoliitikast. See toetab töötajate heaolu ning aitab kaasa ettevõtte kestlikule arengule,“ rõhutab dr Ilves.