Allergiad on üha levinumad, kuid allergeenide vältimine lapseeas ei ole lahendus
Confido pediaater-allergoloog Mari Just ütleb, et varane kontakt allergeeniga võib allergiate väljalöömist nii soodustada kui ka ennetada. Seetõttu pole mõistlik lapsi lihtsalt igaks juhuks mingitest toiduainetest või keskkondadest eemal hoida.
Allergia on immuunsüsteemi tasakaaluhäire, mille korral organism reageerib ägedalt mõnele tavaolukorras ohutule looduslikule ainele, kemikaalile või toidule. „Kokkupuude ärritava aine ehk allergeeniga põhjustab antikehade, histamiini ja teiste kehaomaste ainete tootmist ja vabastamist. Keha vastureaktsioon peale kokkupuudet allergeeniga tekib tavaliselt suhteliselt kiiresti,“ rääkis dr Just.
Allergiliste haiguste esinemissagedus on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud nii Eestis kui ka mujal riikides. „Erinevaid allergianähte esineb umbes igal viiendal lapsel. Astmat põeb ligi 10% lastest ning sama paljud põevad atoopilist dermatiiti või allergilist nohu. Toiduallergiaid esineb veidi vähematel. Allergia avaldumises on teatavaid ealisi erinevusi: väikelastel esineb üha rohkem toiduallergiat, koolilastel ja täiskasvanutel aga astmat ning allergilist nohu,“ kommenteeris arst.
Lastearsti sõnul ei saa tuua välja ühte konkreetset põhjust, miks allergiate esinemine suurenenud on. „Allergiate põhjuseid on erinevaid: liiklusest tingitud suurenenud õhusaaste, töödeldud toidu söömine ja vähene kokkupuude heade mikroobidega. Oma rolli mängivad ka imikute vähene rinnapiimaga toitmine, mille puhul jäävad lapsel rinnapiimas olevad kaitsekehad saamata,“ rääkis dr Just.
Geneetiline eelsoodumus allergiaks on kolmandikul elanikkonnast
Tema sõnul on geneetiline eelsoodumus allergia kujunemiseks umbes kolmandikul elanikkonnast – kui vanemal on allergia, siis tekib see suure tõenäosusega ka lapsel, kuigi mitte tingimata sama allergeeni vastu. Samuti on leitud, et ühe allergilise seisundi olemasolu suurendab teise tekkeriski. „Sageli kardavad lapsevanemad allergiate tekkimist ja hoiavad lapsi seetõttu paljudest ainetest eemal, kuid tegelikult see ei aita – näiteks toiduallergeenide puhul võib nende hilisem sisselülitamine pigem allergilist reaktsiooni soodustada,“ hoiatas allergoloog.
Sümptomid, millega allergoloogi juurde pöörduda võiks, on väga erinevad. „Sageli ei osata sümptomeid allergiatega seostada ja pöördutakse lastearsti poole ekseemi, kõhuvalu, kõhulahtisuse või -kinnisuse, nohu ja köhaga. Need sümptomid võivad tõepoolest viidata ka muudele haigustele või terviseprobleemidele, nii et oluline on jälgida, millal need tekivad. Nii saab jõuda jälile, millised keskkonnas olevad tegurid sümptomite tekkes rolli mängivad,“ selgitas arst.
Toidu puhul ei pruugi aga tegu alati allergiaga olla ning inimese organism võib toidule negatiivselt reageerida ka toidutalumatuse puhul. „Toiduallergiat põhjustavad kõige sagedamini piim, muna, kala ja pähklid. Toidutalumatus erineb allergiast selle poolest, et tegu pole immuunsüsteemi reaktsiooniga, vaid selle põhjuseks on veresoonte seisundit mõjutavad keemilised ühendid. Sellisel juhul tekivad nahale lööbed näiteks e-aineid või toiduvärve sisaldava toidu söömisel. Toidutalumatus võib aja jooksul iseenesest üle minna, allergia puhul juhtub seda harvemini. Sellest hoolimata võib elu jooksul oluliselt muutuda see, kui tundlik inimene allergeenile on,“ rääkis dr Just.
Allergiate ravimisel on lastearsti sõnul äärmiselt oluline, et laps, tema pere ja arst saavutaksid hea koostöö ning teineteisemõistmise. „Ravimitega saab allergia sümptomeid küll kontrolli all hoida ja ennetada, kuid tähelepanu tuleks pöörata ka igapäevasele eluviisile. Võimalusel tuleks allergeenide kontakti täielikult vältida – näiteks toiduainete või loomade puhul on see võimalik. Õietolmuallergia puhul on kontakt paratamatu, kuid sel juhul tuleb teada, millal ja missuguseid ravimeid võtta, et tagada elukvaliteedi säilimine,“ kommenteeris dr Just.
Dr Mari Just
Pediaater-allergoloog