Uroloog tegeleb naiste ja meeste kuseelundite ning meeste suguelundite haiguste diagnostika ning medikamentoosse ja kirurgilise raviga. Confido uroloogia eriala arst-resident dr Markus Kiili selgitab, milliste probleemide korral tasub uroloogi vastuvõtule pöörduda.
Sagedasemad uroloogi vastuvõtule pöördumise põhjused
- Veri uriinis ehk hematuuria: kui uriinis esineb veri/vererakud. Mitmete seisundite korral võivad uriinianalüüsis esineda vererakud, näiteks erinevad urotrakti põletikud või kivi(d) neerus ja põies. Teinekord võib uriini värvus muutuda täiesti punaseks ehk ilmneb makrohematuuria, mille korral on igati näidustatud täiendavad uuringud. Umbes 25%-l juhtudest viitab makrohematuuria (pahaloomulisele) kasvajalisele haigusele kuseteedes. Vererakkude püsimist uriinianalüüsis üle kuue kuu on samuti soovitatav täpsemalt uurida.
- Prostata-spetsiifilise antigeeni (PSA) taseme tõus: PSA on vereanalüüsiga mõõdetav marker, millega saab hinnata eesnääret. PSA taseme tõusu > 3 ng/ml seostatakse tihti eesnäärmevähiga, kuid arvesse peab võtma, et see analüüs ei ole ainult vähispetsiifiline ja suurenenud näit võib esineda ka näiteks eesnäärme suurenemise või eesnäärme põletiku ehk prostatiidi korral. Ravijuhised soovitavad PSA-d hakata meestel esmalt hindama alates 50. eluaastast, kuid teatud geneetiliste mutatsioonide olemasolu (nt BRCA2) või varasema eesnäärmevähi esinemise korral perekonnas on soovitatav teha seda juba varem, 40–45-aastaselt. Kui esineb PSA taseme tõus > 3 ng/ml, on soovitatav pöörduda uroloogi vastuvõtule täpsustavateks uuringuteks.
- Moodustised sugutil või munandikotil: paljud moodustised kuse- ja suguelunditel on healoomulised, kuid võivad esteetilises mõttes patsienti häirida ning põhjustada teinekord ka kaebusi. Sellisel juhul on soovitatav pöörduda uroloogi vastuvõtule täpsemaks hindamiseks ning vajadusel moodustise eemaldamise planeerimiseks. Väiksemaid moodustisi on võimalik eemaldada vastuvõtu käigus protseduuride toas.
- Urineerimiskaebused: meestel on alates keskeast tavaliselt urineerimiskaebused seostatavad eesnäärme suurenemisega, mille tüüpilised kaebused on uriinijoa nõrgenemine, sagenenud- ja öine urineerimine. Teinekord võivad häirete taga olla muud põhjused, nagu kuse- ja suguteede põletikud või kusiti ahenemine. Kui kaebused esmase ravi foonil ei taandu, on soovitatav pöörduda uroloogi vastuvõtule täpsustavateks uuringuteks.
- Korduvad kuse- ja suguteede põletikud: nii naistel kui ka meestel võivad esineda retsidiveeruvad kuseteede põletikud, mis ei taandu hoolimata korduvast antibakteriaalsest ravist. Vahel võivad olla selle põhjuseks kivid, varasem kiiritusravi või vanusest tingitud kehalised muutused. Teinekord võib tegemist olla kroonilise mittebakteriaalse põletikuga, mis võib vajada spetsiifilist põiesisest ravi. Vastuvõtu käigus aitab uroloog jõuda probleemi algpõhjuseni ning planeerida vajalikud uuringud ja ravi.
- Probleemid eesnahaga: kui eesnahk enam üle peenispea ei liigu (fimoos) ning põhjustab seetõttu kaebusi urineerimisel või seksuaalelus. Kitsenenud eesnahk tekitab peenisepea ümber soodsa keskkonna bakterite vohamiseks, mis võib soodustada (korduvaid) põletikke peenisepea ümber. Kergematel juhtudel võib olla abi erinevatest kreemidest, kuid raskematel juhtudel on vaja teha tsirkumtsiisio ehk ümberlõikus.
- Erektsiooniprobleemid: erektsiooniga seotud mured võivad olla multifaktoriaalsed või seotud mõne teise kroonilise haigusega, mis omakorda võib vajada täiendavat ravi.
- Valulik suguühe: kui vahekord on valulik ja/või ilmneb selle käigus veritsust peenisepea piirkonnas, võib põhjus olla näiteks lühike eesnahakida. Seda probleemi aitab lahendada ainult kirurgiline ravi ning protseduuri planeerimiseks on vaja pöörduda uroloogi vastuvõtule.
- Valud munandites ja/või munandite suurenemine on seostatavad mitmete seisunditega, mis võivad vajada täiendavaid uuringuid ja ravi. Enamikud probleemid on healoomulised (vesimunand, munanditsüst, varikotseele) ning lahendatavad operatsiooniga, kui tekitavad püsivalt kaebusi. Harvemini võib kaebuste taga olla munandi(te) (pahaloomuline) kasvajaline haigus, millele tüüpiliselt viitavad valud, munandi suurenemine ning kõvaks ja tihkeks muutumine. Erilist tähelepanu peaksid sellele pöörama alla 40-aastased mehed, sest just selles vanusegrupis on tegemist kõige sagedasema pahaloomulise kasvajaga.
- Vasektoomia soov: vasektoomia on läänemaailmas kasvava trendiga ning seda viib läbi uroloog. Eestis nõuab steriliseerimisseadus, et protseduuri teostamiseks oleks mehel vähemalt kolm last või ta oleks üle 35 aasta vanune. Operatsioon tehakse päevakirurgias kas üld- või lokaalanesteesias. Protseduuri täpsemat iseloomu ja võimalikke tüsistusi selgitatakse vastuvõtu käigus.