Confido üldarst dr Mattias Henry Koort selgitab, mida võiks igas vanuses Eesti mees oma tervise juures regulaarselt kontrollida.
Milliseid olulisi tervisenäitajad võiks mees oma tervise kohta teada peast umbes sama hästi kui enda pikkust ja kehakaalu?
Viis olulist tervisenäitajat, mida iga mees peaks teadma, on kehamassiindeks (KMI), vööümbermõõt, vererõhk, LDL-kolesterool ja HDL-kolesterool. Esimesed kolm annavad hea ülevaate patsiendi otseselt mõõdetavatest parameetritest, mille põhjal saab hinnata terviseriske. LDL-kolesterool ehk nn halb kolesterool ja HDL-kolesterool ehk nn hea kolesterool on tähtsamad kolesteroolid, mille abil saab hinnata südameveresoonkonna haiguste tekkeriski patsiendil.
Kui veel midagi juurde lisada, siis võiks teada ka oma puhkeoleku pulssi, lihasmassi ja rasvaprotsenti. Need näitavad patsiendi treenitust ning kehakoostist täpsemalt – tavaline kaalunumber ei näita lihasmassi ja rasvamassi eraldi, kuigi kaalu juures on oluline just nende jaotus.
Milliseid näitajaid tuleks regulaarselt kontrollida? Ja mida teha teadmisega, kui mõni näit on n-ö punases?
Vereanalüüsidest on soovitatud korrapäraselt kontrollida juba eelmainitud kolesteroole (koos triglütseriididega), HbA1c taset, ALAT-i taset ja alates 40.–45. eluaastast ka PSA taset. Ise mõõdetavatest näitajatest tuleb regulaarselt üle vaadata oma kaalunumber ning mõõta vererõhku ja vööümbermõõtu.
HbA1c näitab keskmist veresuhkrutaset viimase 2–3 kuu jooksul ning aitab avastada diabeedi ja insuliiniresistentsuse riski ka siis, kui kaebused puuduvad. ALAT-i järgi saame hinnata maksa tervist – kui selle tasemes esineb tõus, vajaksime lisauuringuid. PSA tase kontrollimine on sobilik eesnäärmevähi sõeluuringuks.
Juhul kui mõni neist näitajatest on n-ö punases, siis tuleb kindlasti esimesel võimalusel konsulteerida enda raviarstiga.
Mees, kes soovib ühe tervikliku kontrolliga saada selgema ülevaate oma tervisest ja võimalikest riskikohtadest – ka siis, kui otseseid tervisekaebusi ei ole –, võiks kaaluda põhjalikku analüüsipaketti. See annab infot, kui suur on risk haigestuda prediabeeti/diabeeti (2. tüüpi), kõrgvererõhktõvesse, podagrasse, kroonilistesse neeruhaigustesse, eesnäärmevähki, eesnäärme healoomulisse hüperplaasiasse. Lisaks on võimalik saada teada, milline on südame-veresoonkonnahaiguste üldine risk, kas esineb aneemiat, insuliiniresistentsus, milline on D-vitamiini tase organismis ning kas on oht rasvmaksa kujunemiseks.
Millised 2–3 tervislikku harjumust võiks iga mees, olenemata vanusest, oma igapäevaellu mahutada, et elada kauem ja tervemana?
Kindlasti võiks leida aega, et teha 2–3 korda nädalas jõutreeningut, eriti jalgadele. Vastupidavustreening võiks kesta 200 minutit nädalas ja olla keskmisest suurema intensiivsusega. Soovitatav on loobuda suitsetamisest ja alkoholist. Kindlasti jälgida enda tervist regulaarselt ja kaebuste korral pöörduda arstile – sest mis seal salata, mehed pigem kipuvad vaikselt kannatama ja arsti juurde minekut edasi lükkama.