Confido kirurg dr Eero Jakobson räägib lähemalt, mis soodustab veenilaiendite teket, millal peaks nendesse tõsisemalt suhtuma ja millised on miniinvasiivse veenikirurgia eelised.
Mis üldse põhjustab veenilaiendeid? „Veenilaiendite tekkeni viivad alajäsemete veeniseinte õhenemine ja veeniklapirikked,“ selgitab dr Jakobson. Veenilaiendite sümptomid on jalgade valu, naha sügelus, jalgade raskus- ja n-ö suremistunne ning tursed (pahkluu). Aegamööda võivad tekkida ka nahamuutused.
„Veenilaienditest tingitud haavandeid tekib harva (umbes 1%-l). Tavaliselt on siis tegemist kombineeritud probleemidega. On hea teada, et veenilaiendite tekkega küll risk pindmiste veenide trombide tekkeks suureneb, kuid see ei suurenda oluliselt riski haigestuda süvaveeni tromboosi.“
Veenilaiendite tekkimise riskifaktorid:
- vanus 40–80 eluaastat,
- naissugu,
- rasedus,
- ülekaalulisus,
- seisev töö,
- geneetiline eelsoodumus.
„Pindmiste veenide puudulikkust võib esineda ligi 30–40%-l täiskasvanutest ja vananedes võib esineda pindmisi veenilaiendeid juba umbes 80%-l,“ ütleb dr Jakobson.
Milline ravi aitab veenilaiendite vastu?
- Kompressioonsukkade kandmine.
- Veenilaiendisse spetsiaalse aine ehk sklerosandi viimine.
- Laserravi või RFA ehk raadiosagedusablatsioon. Mõlemal juhul viiakse veeni sisse juhtetraat, mille ots läheb kuumaks ja kõrvetab veeni kinni.
- Miniinvasiivne veenikomu eemaldamine.
- Lahtine veenikirurgia.
Veenilaienditest tingitud kaebuste esimene ravisoovitus on kompressioonsuka kandmine. „Selleks on spetsiaalsed sukad, mille sobiv suurus mõõdetakse vastavalt inimese reie ja sääre ümbermõõdule. Veenisukad on erineva kompressioonastmega,“ ütleb dr Jakobson ja lisab, et tegelikult teeb igasugune liikumine veenisukaga ainult head.
Dr Jakobson selgitab, et pindmised veenipõimikud ehk nn ämblikvõrk-veenilaiendid on pigem kosmeetiline probleem, ent tasub teada, et kui veenilaiendid on juba välja kujunenud, siis ajaga need üldiselt progresseeruvad. „Perearstid saavad suurepäraselt hakkama veenilaiendite konservatiivsete ravimeetodite soovitamisega ja jälgimisega. Küll aga on soovitatav veenid siiski ultraheliuuringuga üle vaadata, et saada teada, kas tegemist on veenilaiendiga või veenipuudulikkusega,“ ütleb kirurg.
Teatud juhtudel on abi sellest, kui ravida nn ämblikvõrk-veenilaiendeid süstidega. Pisikese nõelaga süstitakse veeni keemilist lahust, mis tekitab veeni sees keemilise põletiku, selle tulemusel tekib veenispasm ja aegamööda ämblikveenid kaovad.
Kui probleemiks on juba suured veenilaiendid ja tõsisemad kaebused, teeb spetsialist tavaliselt juba veenide ultraheliuuringu. „Harvematel juhtudel võivad veenilaiendid olla märk raskemast probleemist,“ ütleb dr Jakobson.
„Laser- ja RFA-protseduuri eelis võrreldes lahtise veenikirurgia on kiire tööle naasmine, lisaks oluliselt parem kosmeetiline tulemus ning haavainfektsioonide ja närvivigastuste vältimine,“ selgitab dr Jakobson. Taastumisperiood pärast laser- või RFA-protseduuri on keskmiselt paar nädalat. „Lisaks tuleb arvestada, et kompressioonisukka on vaja kanda pidevalt (ka öösel) esimesed 48 tundi ja edasi 14 päeva vaid päevasel ajal,“ ütleb kirurg.
Veenilaienditega tasuks arsti/kirurgi poole pöörduda, kui:
- jalaveenid on nähtavad ja põhjustavad esteetilist ebamugavust;
- jalanahale on ilmunud ämblikveenid või laigud;
- jalgades on raskus- või ebamugavustunne;
- pärast kõndimist tekib jalgades ülemäära kiire väsimine;
- nahk veenide ümbruses on sinist või punast tooni, on tunda sügelus- ja/või põletustunnet;
- jalalabad, pahkluud või sääred on läinud turse;
- aeg-ajalt tekivad jalgades öösiti krambid.