Esmakordse põiepõletiku eristamine tavalisest ebamugavustundest alakõhus või vaagnapiirkonnas võib olla keeruline. Confido Digikliiniku arst ja uroloog dr Markus Kiili annab nõu, millised sümptomid viitavad põiepõletikule ja kuidas seda võimalikult kiiresti ravida.
Kui inimene ei oska kahtlustada, et tal on põiepõletik, siis kuidas seda ära tunda?
Esialgu võib põiepõletiku eristamine tavalisest ebamugavustundest alakõhus või vaagnapiirkonnas olla keeruline. Põiepõletiku esmased sümptomid väljenduvad tüüpiliselt urineerimiskaebustena, nagu sagenenud urineerimine, urineerimistung ja/või survetunne alakõhus, valulik/kipitav tunne urineerimisel ning ebapiisav põie tühjendamise tunne.
Mõne päeva jooksul võivad tekkida muutused uriini värvuses, näiteks võib see muutuda pruunikaks või hägusaks. Harvemini võib esineda verd uriinis või ka palavik.
Millal võib tegemist olla lihtsalt üliaktiivse põie, vaagnapõhjalihaste häire või hoopis mõne suguhaigusega?
Kõikidel mainitud haigustel esineb sarnaseid sümptomeid ning ainult kliinilise pildi alusel ei ole võimalik neid tavaliselt eristada.
Sümptomite hindamiseks on kindlasti olulisel kohal teadmine, kui kaua on kaebused kestnud, kas ja millised on seksuaaleluga seostuvad kaebused, aga ka urineerimisega seostatavad kaebused, näiteks uriinilekked või valulikkus urineerimisel. Kindlasti peaks olema välistatud/välja ravitud võimalik infektsioon.
Üliaktiivsele põiele rohkem spetsiifilisemad sümptomid on pidev urineerimistung koos võimalike uriinileketega. Selle tüüpiline põhjus on põies asuvate lihaste üliaktiivsus.
Kroonilisele vaagnavalusündroomile on rohkem iseloomulik üldine valulikkus ja või ärritustunne vaagnapiirkonnas, vahekorraga seostatav valulikkus. Tavaliselt on probleemi aluseks närvide ja lihaste koostööga seotud häired selles piirkonnas. Lisaks võib kuni 50%-l patsientidest kaasneda ärritunud soole sündroom.
Suguhaiguste korral on eristavad sümptomid ebameeldiva lõhnaga eritus suguelunditest, valulikkus vahekorra ajal ning nahamuutused suguelunditel. Ebaselgetel juhtudel on võimalik teha suguhaiguste analüüs.
Mis on kõige esimene leevendus väga tüütutele põiepõletiku sümptomitele? Kust saab kõige kiiremini abi?
Kõige kindlam meetod sümptomite leevendamiseks on antibiootikumravi. Lisaks sellele on alternatiivina võimalik kaaluda ka erinevaid taimseid preparaate, mille kasutamise eel on soovitatav konsulteerida arstiga. Kirjanduses mainitakse näiteks jõhvikaekstraktil, rosmariinil ja leeskputkel põhinevaid preparaate. Taimsete preparaatide suurim eelis seisneb selles, et neid saab osta käsimüügist, kui mingil põhjusel ei ole võimalik arstile pöörduda. Ka näiteks ravijuhised soovitavad sümptomite leevendamiseks jõhvikaekstraktil põhinevaid preparaate. Üldiselt on taimsete preparaatide tõenduspõhisus siiski vähene. Rasedad patsiendid vajavad põiepõletiku korral kindlasti antibiootikumravi.
Kiireim viis saada abi on pöörduda kas enda perearsti vastuvõtule või tasulisele vastuvõtule. Tänapäeval on selleks olemas ka kaugvõimalused nagu Digikliinik, kust on võimalik alustada antibiootikumravi kliiniliste sümptomite alusel.
Millal muutub põiepõletik korduvaks haiguseks? Kas on ka oht, et see muutub antibiootikumidele resistentseks?
Definitsiooni järgi loetakse põiepõletikku korduvaks haiguseks, kui seda esineb vähemalt kaks korda kuue kuu jooksul ja/või vähemalt kolm korda ühe aasta jooksul. Sellisel juhul on näidustatud uriinikülvi tegemine, et määrata põletiku täpne tekitaja ning selle antibiootikumitundlikkus.
Korduval antibiootikumide manustamisel on alati võimalus resistentsuse tekkeks konkreetse preparaadi vastu, seepärast tuleb antibiootikumide kasutamisel lähtuda põhimõttest „nii palju, kui vaja, ent nii vähe, kui võimalik“.
Korduvate põiepõletike korral on soovitatav konsulteerida arstiga edasise profülaktika ja riskifaktorite vähendamise asjus ning vajadusel tehakse suunamine eriarstile täiendavateks uuringuteks ja raviplaani koostamiseks.