Toitumisnõustaja: teadmised üksi kaalu ei langeta, vaja on muuta harjumusi Jaga

Eelmisel nädalal tähistati Euroopa ülekaalulisuse päeva, mille eesmärgiks on pöörata tähelepanu ülekaaluga seonduvatele tervisemuredele ning muutuste võimalikkusele. Confido Meditsiinikeskuse toitumisnõustaja Anneli Kõiv ütleb, et sageli vajavad kaaluga kimpus olevad inimesed abi enda kehaga kontakti leidmisel, et mõista, kuidas on toitumine ja enesetunne omavahel seoses.

Toitumisnõustaja Anneli Kõivu poole pöördutakse üsna tihti sooviga kaalu langetada, kuid viimase paari aasta jooksul on probleemide ulatus suurenenud – sageli otsitakse abi ka seedimisega seotud vaevustega. „Oma klientide teadmisi toitumisest hindan üldiselt üpriski heaks. Sageli on probleemid seotud hoopis sellega, et inimesel puudub kontakt enda kehaga – ta ei suuda märgata, kuidas teatud toiduained tema enesetunnet mõjutavad või milliste aistingute ja tunnete mõjul ta üldse toidu järele haarab,“ rääkis toitumisnõustaja ja coach Anneli Kõiv.

Toitumise teemal liigub palju infot, aga ka väärinfot

Sageli minnakse toitumisnõustaja juurde siis, kui inimene tahab teha elumuutust, kuid ei oska kusagilt alustada. „Selliste patsientide sooviks võib olla kaalulangetamine või tervise ja enesetunde parandamine. Näiteks tajub inimene, et ei saa oma toitumisega kätte piisavalt toitaineid, see aga mõjutab laiemalt tema heaolu, sealhulgas ka ärevuse või depressiooni taset,“ tõi Kõiv näite.

Probleemiks on ka see, et arvamusi, milline üldse on tervislik toitumine, on seinast seina. „Üsna levinud on arusaam, et vähem on parem. Inimesed pööravad toidu kvaliteedist rohkem tähelepanu toidu kogustele ja muretsevad selle üle, et tarbitav kaloraaž liiga suur ei oleks,“ kommenteeris Kõiv.

Toitumisalast infot on tänapäeval meeletult palju ja sageli on see vastukäiv. Tihti aetakse igasuguseid eridieete segamini tervisliku toitumisega. „Kui teen juttu tasakaalustatud menüüst ja seletan lahti, millises koguses ja milliseid aineid toidust saada võiks, on see paljudele siiski uus info,“ rääkis toitumisnõustaja. „Väga juurdunud on mõtteviis, et kaalu langetamiseks tuleb aina vähem süüa ja aina rohkem treenida. Paraku tähendab see, et kui inimene on suures energiadefitsiidis ja stressis. Keha ainevahetusprotsessid siis aga aeglustuvad ning kõik tarbitav säilitatakse varudena.“

Sageli peabki toitumisnõustaja inimesi uuesti sööma õpetama, et nad varustaksid keha vajalike toitainetega. „Kui inimese toidulaud on ühekülgne, toidukogused piiratud ja söögikordade vahed pikad, siis häirub hormonaalne tasakaal ja enam ei toimi korralikult ka nälja- ja täiskõhutunde signaalid, naissuguhormoonide tootmine ega veresuhkru taseme regulatsioon,“ hoiatas Kõiv.

Kaalulangetamise juures on olulisim motivatsioon

Anneli Kõiv aitab enda kliente muuhulgas ka coaching’u meetodil. „Coaching on oma olemuselt tavalisest toitumisnõustaja teenusest täiesti erinev. Kui klassikaline toitumisnõustaja analüüsib patsiendi menüüd ja soovitab, mida sinna lisada või vähemaks võtta, siis coaching keskendub pigem sisemiste muutuste käivitamisele ja juhtimisele. Coaching’u põhifookus on kliendi sisemiste motivaatorite väljaselgitamisel, vastavate tegutsemiseesmärkide seadmisel ja järk-järgult eesmärkide poole liikumisel,“ rääkis Kõiv.

Coaching’us ei aeta taga tulemusele fokusseeritud eesmärki nagu kaalunumber, vaid liigutakse tegevusele suunatud eesmärkide ja harjumuste püsiva muutmise suunas. „Teadmistest või toitumiskavast üksi on vähe, vaja on kujundada uued harjumused. Kõige keerulisem ongi saavutada mõtteviisi muutust. Kedagi ei saa vägisi muutuma sundida, kui tema jaoks ei ole selge, miks see talle hea on. Kui aga inimene on otsustanud, et muutus on vajalik, siis tuleb võtta proaktiivne suhtumine ja ise enda muutust edasi juhtida,“ selgitas Kõiv.

Üksjagu palju jõuab toitumisnõustaja vastuvõtule ka inimesi, kes on endale kusagilt toitumiskava tellinud, mõnda aega seda jälginud aga seejärel väsinud. „Inimesed tahaksid ise otsustada, mida ja millal nad söövad, kuid toitumiskava neile seda ei õpeta. Inimesel tekib aga kava järgi süües lõpuks hirm ise katsetada, sest kardetakse kaalutõusu. Toitumisnõustaja ülesandeks ongi õpetada, kuidas toitu valida ja toidust mõelda, ilma et seda peaks kartma,“ kommenteeris Kõiv.

Toitumise ja elustiili muutmise puhul toob toitumisnõustaja kõige olulisemate eduteguritena välja sisemise tugeva soovi ja püsivuse. „Oluline on mõista, et me kõik libastume vahel – see aga ei tähenda, et peaksime alla andma ja end süüdistama. Väike samm tagasi ei tähenda, et kõik on läbi. Motiveeritud inimene jätkab valitud teekonda, kuni soovitud tulemus on käes,“ selgitas Kõiv. Just see ongi kõige olulisem vahe, mis eristab toitumiskava koostajat ja tavalist toitumisnõustajat coaching’u meetodit kasutavast nõustajast. „Coach’ina aitan ma inimesel motivatsiooni üles leida ja seda hoida, kuni muutus mõtteviisis on toimunud. Alles siis võib öelda, inimene liigub kindlalt valitud teel,“ ütles Kõiv.