Confido kardioloog dr Hasso Uuetoa räägib lähemalt, kuidas mõjutavad suvised kuumad ilmad südame ja veresoonkonna tööd ning kuidas äärmuslikemates tingimustes oma tervist võimalikult hästi hoida.
Kuidas mõjutab südant kuum ilm – mis on peamised sümptomid, mis võiksid teha valvsaks? Millised sümptomid jäävad sageli tähelepanuta?
Kuum ilm koormab südant, sest keha püüab end jahutada: veresooned laienevad, süda lööb kiiremini ja vedelikukaotus võib viia vererõhu languse või kõikumiseni, samuti muutub veri paksemaks, kui vedelikukadu ei asendata. Valvsaks peaksid tegema ebatavaline õhupuudus, rindkere surve/valu ja pearinglus või minestustunne. Sageli jäävad tähelepanuta ka „lihtsalt väsimus“, südamekloppimine, segasus, iiveldus, lihaskrambid või tavapärasest halvem koormustaluvus. Südamehaigel võib kuumast tingitud tervise halvenemine avalduda mitte dramaatilise valuna, vaid just seletamatu nõrkuse, hingelduse või tursetena. Kuumarabanduse või kuumakurnatuse sümptomid, nagu pearinglus, nõrkus, kiire nõrk pulss, iiveldus ja minestamine, vajavad põhjalikku tähelepanu.
Kuidas vältida kuumade ilmadega vererõhu kõikumisi?
Kõige tähtsam on vältida vedelikupuudust ja ülekuumenemist: juua regulaarselt, mitte ainult mahlasid ja magedat vett, vaid oluline on ka higistamisega kaotatud elektrolüütide asendamine! Võimalusel viibida jahedas ning vältida rasket füüsilist pingutust päeva kõige kuumemal ajal. Vererõhuravimeid kasutaval inimesel tasub kuumalaine ajal mõõta vererõhku sagedamini, eriti kui tekib pearinglus, nõrkus või minestustunne. Alkohol ja rohke higistamine võivad vererõhu kõikumist võimendada, sest soodustavad vedelikukaotust. Samuti tasub vältida järsku püsti tõusmist, kuuma sauna ja pikaajalist päikese käes seismist. Kui kodused mõõtmised näitavad korduvalt väga madalat või väga kõrget vererõhku, millele lisandub halb enesetunne, tuleb ühendust võtta perearsti või raviarstiga.
Miks võib kodade virvendus tekkida just suvel?
Üldiselt ei saa öelda, et kodade virvendust oleks suviti selgelt rohkem. Mitmed uuringud on leidnud pigem vastupidist: paroksüsmaalset kodade virvendust esineb rohkem talvel ja vähem suvel, tõenäoliselt külma, infektsioonide, vererõhu tõusu ja autonoomse närvisüsteemi muutuste tõttu.
Küll aga võib suvi olla konkreetsele patsiendile oluline vallandaja, sest kuumus, vedelikupuudus, alkohol, halb uni ja tavapärasest suurem koormus võivad rütmi kergemini paigast viia. Eriti ettevaatlik peaks olema inimene, kellel on kodade virvendust varem esinenud.
Suvel on mitmeid võimalikke vallandajaid, mis võivad inimesel esile kutsuda kodade virvenduse episoodi, näiteks vedelikupuudus, kuumus, rohke higistamine, elektrolüütide häired, alkohol, halb uni. Suvel kiputakse ka rohkem ja pikemalt pidutsema, see lõhub unerežiimi, samuti reisitakse suvel tihtipeale enam – reisistress ja tavapärasest suurem füüsiline koormus aitavad rütmihäirete tekkele kaasa, eriti kui puudub võimalus end korralikult välja puhata. Kuumus võib koormata südant dehüdratsiooni, suurema metaboolse vajaduse ja elektrolüütide nihkumise kaudu ning seetõttu soodustada rütmihäireid. Kui inimesel on pärgarterid ahenenud, siis vedelikukaotuse järel paksenenud veri ja samaaegne suur füüsiline koormus soodustavad müokardi isheemia teket, mis võib põhjustada ka kodade virvenduse hooge.
Kas ravimite võtmist tuleb kuumaga kohandada? Kas inimene võib teha seda omast tarkusest?
Mõnikord võib kuum ilm muuta ravimite mõju tugevamaks või riskantsemaks, eriti kui tarvitatakse diureetikume, vererõhuravimeid või ravimeid, mis mõjutavad vedelikutasakaalu ja neerufunktsiooni. See ei tähenda, et ravimeid peaks omal käel vähendama või ära jätma. Õige käitumine on mõõta vererõhku, jälgida enesetunnet ja küsida nõu perearstilt või raviarstilt, eriti kui tekib pearinglus, minestustunne, tugev nõrkus, väga madal vererõhk või vedelikupuuduse kahtlus. Ravimite omavoliline katkestamine võib olla ohtlik, näiteks südamepuudulikkuse, rütmihäirete, kõrgvererõhktõve või trombiriski korral. Kuumalaineks võiks südamehaigel olla oma arstiga eelnevalt kokku lepitud lihtne tegevusplaan.
Millised sümptomid viitavad liiga madalale vererõhule?
Liiga madalale vererõhule võivad viidata pearinglus, silme eest mustaks minemine, nõrkus, väsimus, tasakaalutus ja minestamine, soov enamiku ajast pigem pikali olla. Sageli tekivad sümptomid püsti tõustes, pärast kuumas viibimist, füüsilist pingutust või vähest vedelikutarbimist. Mõnel lisandub iiveldus, külm higi, südamekloppimine või keskendumisraskused. Kui vererõhk on madal, aga enesetunne hea, ei pruugi see alati olla probleem. Kui aga madala vererõhuga kaasneb minestus, rindkerevalu, õhupuudus või segasus, vajab see kiiret meditsiinilist hindamist.
Mida peaksid teadma kuuma ilmaga liikumisest eakad patsiendid?
Eakad patsiendid peaksid kuuma ilmaga liikuma pigem hommikul või õhtul, kui temperatuur on madalam, ning vältima intensiivset koormust keskpäevases kuumuses. Ka tavapärane jalutuskäik võib kuumalaine ajal olla organismile suurem koormus kui jaheda ilmaga. Oluline on võtta kaasa vesi, teha pause, kanda kergeid riideid ja mitte seada eesmärgiks hoida iga hinna eest tavapärast tempot. Kui tekib pearinglus, ebatavaline õhupuudus, surve rindkeres, segasus või tugev nõrkus, tuleb koormus lõpetada ja minna jahedasse. Eriti ettevaatlikud peaksid olema südamepuudulikkuse, rütmihäirete, varasema infarkti, neeruhaiguse või mitme vererõhuravimiga patsiendid.
Miks võib südameinfarkt tabada ka aktiivsel puhkusel?
Aktiivne puhkus võib olla tervisele väga hea, kuid südamele võib see muutuda riskiks, kui koormus muutub järsku tavapärasest palju suuremaks. Näiteks võivad matkamine kuumas, mäkke kõndimine, raske pagasi kandmine, pikk lennureis, vedelikupuudus ja alkohol koos suurendada südame hapnikuvajadust. Kui inimesel on varjatud pärgarterite haigus, võib selline koormus tuua esile rindkerevalu või isegi infarkti. Probleem ei ole aktiivne puhkus ise, vaid ettevalmistamata ja oludega kohandamata pingutus. Hea rusikareegel on alustada rahulikult, juua piisavalt vett või mineraalvett ja mitte ignoreerida rindkere survet, õhupuudust või ebatavalist nõrkust.
Mida soovib kardioloog, et inimesed teaksid enne puhkusele minekut?
Enne puhkust võiks südamehaige veenduda, et ravimeid on kaasas piisavas koguses ja need on ka käsipagasis, mitte ainult äraantavas pagasis. Hea on teada oma diagnoose, ravimite nimetusi ja annuseid ning vajadusel võtta kaasa viimane raviskeem või epikriis. Kui inimesel on stabiilne südamehaigus, ei tähenda see, et ta ei võiks reisida, kuid kuumus, alkoholi tarbimine, dehüdratsioon, ajavahe ja tavapärasest suurem koormus võivad enesetunnet mõjutada. Puhkusel ei tasu ignoreerida sümptomeid lootuses, et „läheb üle“, eriti kui tekib rindkerevalu, õhupuudus, minestus või uus ebaregulaarne pulss. Südamele on kõige parem selline puhkus, kus liikumine, uni, vedelikutarbimine ja ravimid püsivad mõistlikus tasakaalus. Kui rindkerre tekib valu, mis koormuse lõpetamisel 15 minutiga ei taandu, on põhjust kutsuda kiirabi – sellest võib areneda midagi raskemat. Vererõhu mõõtmise võimalus peaks südamehaigel säilima ka reisil olles, see aitab kaasa vaevuste põhjuste väljaselgitamisel ja ravi ümberkorraldamisel. Lühidalt ja selgelt: kui enesetunde halvenemise põhjus on madal vererõhk, siis tuleb seda käsitleda teisiti kui kõrgenenud vererõhust tingitud vaevusi.