Suus kõrvetab? Milliste toitude tarbimine põhjustab kõrvetisi?

13.01.2025
Autor: Dr Dan Eugen Uvarov, Confido perearst

Kõrvetised on põletav, kõrvetav aisting suus, kurgus, rindkeres või ülakõhus, see tekib maohappe tagasivoolul maost söögitorru ja kurku. Kui kõrvetised kipuvad korduma, võidakse seda seisundit nimetada gastroösofageaalseks refluksiks (GÖR), millega võib vahel kaasneda söögitorupõletik ehk ösofagiit ja/või mao limaskestapõletik ehk gastriit.

Peale kõrvetiste võib refluksi korral esineda veel häälekähedust, halba hingeõhku, kuiva köha, röhitisi, iiveldust, puhitust, raskus- või survetunnet ülakõhus või rinnus.

Sümptomid on pahatihti tugevamad pärast söömist, pikali heitmist, ööund või ülakeha painutamist.

Paljud inimesed kogevad elu jooksul aeg-ajalt kiiresti mööduvaid kõrvetisi, millel ei pruugi olla üht kindlat põhjust. Siiski on leitud, et järgmised toidud, tegurid või seisundid võivad soodustada kõrvetiste ja GÖR-i teket:

  • kindlad toidud ja joogid, näiteks kohv, alkohol, šokolaad, rasvane ja happeline toit, tomatikastmed, sibul, küüslauk, piparmünt;
  • ülekaalulisus või rasvumine;
  • suitsetamine;
  • rasedus;
  • stress ja ülemäärane ärevus;
  • mõned ravimid, näiteks põletikuvastased ained (ibuprofeen, diklofenak, naprokseen);
  • söögitorulahi song;
  • bakterinfektsioon maos;
  • mõningate hormoonide (nt progesterooni ja östrogeeni) liig.

Kuidas kõrvetisi vältida?

Lihtsad eluviisimuutused võivad tuua murele lahenduse. Kõrvetiste esinemise ajal on tarvis süüa väiksemaid portsjoneid 4–5 korda päevas, vältida kõrvetisi ägestavaid toite, puhata, lõõgastuda, vähendada kehakaalu, kui esineb ülekaalu.

Viimane toidukord võiks olla 3–4 tundi enne magamaminekut või varemgi. Vältida tuleb vöökohast kitsaid riideid. Oluline on loobuda suitsetamisest ning vähendada alkoholi tarvitamist või sellest samuti loobuda.

Käsimüügis olevatest ravimitest võib abi olla antatsiididest ja prootonpumba inhibiitoritest ehk nn liighappesusevastastest preparaatidest. Kui kõrvetised korduvad või püsivad esmastest eelkirjeldatud võtetest hoolimata, on otstarbekas pidada nõu üld- või perearstiga.