Südame tervis on meie endi kätes

Südame-veresoonkonnahaigused on levinuim surmapõhjus Eestis. Confido südamearst Margus Viigimaa kirjutab aga, et igaüks saab oma südametervise edendamiseks palju ära teha – oluline on järgida tervislikku eluviisi ja regulaarselt liikuda.

Regulaarne liikumine ja tervisetreening on parim viis kinkida endale terve ja treenitud süda ning ennetada südamehaigustesse haigestumist. Ka juba haigestunud südamele on tervenemiseks ja töövõime säilitamiseks vajalik regulaarne sobiva koormusega kehaline aktiivsus.

Aprill on Eestis traditsiooniliselt Südamekuu

1993. aastal algatatud iga-aastane Südamenädal taasiseseisvunud Eesti elanike südametervise parandamiseks on aja jooksul kasvanud Südamekuuks. Sellest ajast on Eestis alla 65-aastaste inimeste südamesurmade arv vähenenud üle 50%. Vaatamata sellele on südamehaiguste koorem ühiskonnale ja riigieelarvele raske. Õnneks on südamehaigused hästi ennetatavad ja kõige efektiivsemad vahendid südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on meie endi teha, muutes eluviisi tervislikuks.

Südametervist kahjustavad oluliselt kõrge kolesterool, kõrgenenud vererõhk ja veresuhkru tase, kroonilised põletikukolded (näiteks halb hammaste tervis), alkohol, unehäired ja veel mitmed tegurid. Tervisliku elustiili peamised komponendid on regulaarne kehaline aktiivsus, kehakaalu normaliseerimine, tubakatoodete vältimine, tervislik toitumine ja stressitaseme langetamine. Südametervise juhtimisel on jäme ots (üle 50%!) meie kätes.


Südame tervislik olukord on suuremalt jaolt meie enda kätes.

Euroopa Kardioloogide Seltsi „Terve südame valem“ soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Uuemad uuringud näitavad, et südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte intensiivsus. Seega aitab südant hoida ka väiksema intensiivsusega regulaarne liikumine.

Viimase aja uudiseks on see, et istumine kahjustab oluliselt südant ja veresooni. Rootsis tehtud uuringute alusel istub keskmine inimene 8-9 tundi päevas. Väga sarnane on olukord ka Eestis. Pika istumise käigus tekib kehas rida südant ja veresooni kahjustavaid muutusi (trombiohu tõus, lupjumise kiirenemine, ainevahetuse aeglustumine). Istumist nimetatakse „uueks suitsetamiseks“ just seetõttu, et rõhutada – istumise kahju südamele on võrreldav suitsetamisega. Seetõttu tuleb meeles pidada, et isegi üks kord nädalas tehtav tervisetreening ei kompenseeri eelnevate päevade puudujääki ega kaitse südant piisavalt.

Istumine on uus suitsetamine

Ka psühhosotsiaalsed faktorid ja stress on südamehaiguste tekkes väga olulised põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist. Ida-Euroopa riikides on krooniliselt kõrge stressitase üks peasüüdlastest kõrges südamehaiguste levimuses ja niinimetatud terviselõhes Lääne-Euroopa riikidega. Sageli haaratakse esimesena ettejuhtuvate peibutavate stressimaandajate järele nagu alkohol ja sigaretid. Kahjuks pikas plaanis stress ainult süveneb, tekivad lisaprobleemid ja kahjustada saab süda, veresoonkond ning kogu organism.

IVastumürk istumisele on regulaarne kehaline aktiivsus, mis alandab stressi ja avaldab soodsat toimet organismile väga mitmete mehhanismide kaudu. Alaneb kõrgenenud vererõhk, väheneb „halva“ ja suureneb „hea“ kolesterooli tase, väheneb tromboosirisk, langeb kehakaal, paraneb meeleolu. Lisaks paraneb suhkru ainevahetus, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke. Seega teeme liikumisega oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa. Liikumist ja treeningut tuleks võtta kui meeldivat elukomponenti, mis parandab meie tervist.

Liikumisharjumuse kujundamine on väga oluline lapseeas, kusjuures vanemate eeskuju on alati tõhusam kui sõnad. Minnes sportima või jalutama, on hea teha seda koos laste või lastelastega. Nooremad inimesed kipuvad tihti ütlema, et tervisesporti ja rohkemat liikumist takistab ajapuudus. Ütlen veendunult iseenda ja paljude mu sõprade ning patsientide näitel, et liikumisest saadav lisaenergia muudab töö hoopis produktiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Alustamiseks on vaja liikumine päevaplaani sisse planeerida. Edaspidi kompenseerub see ajakulu kuhjaga töö efektiivsuse tõusu näol.


Liikumisest saadav lisaenergia muudab ka töö produktiivsemaks ja kvaliteetsemaks

Eakamad toovad vähese liikumise põhjusteks valdavalt kõrge vanuse ja halvenenud tervise. Siiski on liikumine sama oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Sobiva intensiivsusega kehaline koormus leevendab krooniliste haiguste vaevuseid ja võib vähendada ravimite (eriti uinutite ja antidepressantide) tarvitamise vajadust. Ainsad, kes peavad ettevaatlikud olema, on südamehaigusi, hüpertooniatõbe, suhkurtõbe, osteoporoosi ja liigesehaiguseid põdevad patsiendid, kes peaksid liikumisstiilide ja liikumise intensiivsuse teemal kindlasti nõu pidama oma arstiga.

Süda lööb keskmise eluea jooksul umbes 2,5 miljardit korda, pumbates miljoneid liitreid verd mööda keha laiali. Hoidkem ja kaitskem oma südant! Südame tervis on meie endi kätes. Südamearstina soovin teile kõigile mõnusaid tunde tervisespordiga ja hobidega tegelemisel. See toob puna palgele ja rahulolu südamesse. Siis on süda terve ja elu elamist väärt!



Margus Viigimaa

Prof Margus Viigimaa

Südametervise arst, kardioloog

Professorist lähemalt
Broneeri aeg