Kuidas suvel nahka õigesti kaitsta, millist rolli mängib SPF ning millised esteetilised protseduurid aitavad vähendada pigmentatsiooni? Selgitab Confido Esteetika ja laserravi kliiniku õde ja kosmeetik Gerli Mering.
Pigmendilaigud on üks levinumaid nahamuresid, mis võivad tekkida päikesekahjustuse, hormonaalsete muutuste, akne või naha vananemise tõttu. Sageli muutuvad laigud intensiivsemaks just suvel ning vale nahahooldus võib olukorda süvendada.
Miks muutuvad pigmendilaigud nähtavamaks just suvel ja päikese käes?
Pigmendilaikude tumenemise peamine põhjus suvel on UV-kiirgus, mis stimuleerib nahas melaniini tootmist. Melaniin on pigment, mis annab nahale värvi ja aitab kaitsta seda päikesekiirguse eest. Kui mõnes piirkonnas toodab nahk pigmenti rohkem või ebaühtlaselt, tekivadki tumedamad laigud.
Kõige sagedamini süvenevad päikese mõjul tedretähnid, päikeselaigud, melasma ning aknejärgsed pigmendimuutused. Päikese käes aktiveeruvad pigmenti tootvad rakud ehk melanotsüüdid kiiremini ja olemasolevad laigud muutuvad intensiivsemaks. Samal ajal päevitub ümbritsev nahk sageli teistmoodi, muutes pigmendilaigud veelgi kontrastsemaks ja paremini nähtavaks. Olulist rolli mängib ka kuumus ning nähtav valgus, eriti hormonaalsete muutustega seotud pigmendihäire melasma korral. Seetõttu võivad pigmendilaigud süveneda isegi siis, kui inimene ei viibi otsese päikese käes väga pikalt.
Pigmentatsiooni võivad võimendada nahaärritus ja põletikulised protsessid. Näiteks pärast vistrikke, tugevaid kosmeetilisi protseduure või hõõrdumist tekib nahal suurem tundlikkus UV-kiirguse suhtes ning nahk võib reageerida tumedamate laikudega.
Kui oluline on SPF pigmendilaikude ennetamisel?
SPF ehk päikesekaitse on pigmendilaikude ennetamisel väga oluline, seda peetakse üheks kõige tõhusamaks viisiks naha ebaühtlase tooni ja uute pigmendimuutuste vältimisel. Kuna ultraviolettkiirgus stimuleerib melaniini tootmist, võib isegi lühiajaline päikese käes viibimine olemasolevaid pigmendilaike tumedamaks muuta ja uusi juurde tekitada.
Igapäevaseks kasutamiseks soovitatakse laia spektriga päikesekaitset, mille SPF on vähemalt 30 ja mis kaitseb nii UVA- kui UVB-kiirguse eest. Pigmendilaikude, melasma või väga tundliku naha korral peetakse kõige tõhusamaks SPF-i 50, eriti kevad- ja suvekuudel.
Päikesekaitset tuleks kasutada iga päev, mitte ainult rannas või päikeselise ilmaga. UV-kiirgus mõjutab nahka ka pilvise ilmaga ning osa kiirgusest läbib aknaklaasi. Seetõttu on oluline kanda SPF-kreemi linnas liikudes või akna lähedal töötades. Parima kaitse annab piisav kogus toodet ja selle regulaarne uuendamine. Lisaks SPF-ile aitavad pigmentatsiooni ennetada veel füüsiline kaitse, näiteks laia äärega müts, päikeseprillid ja otsese keskpäevase päikese vältimine.
Mida teha siis, kui pigmendilaigud on juba tekkinud? Kas neid saab vähendada või eemaldada?
Kui pigmendilaigud on juba tekkinud, on neid enamasti võimalik märgatavalt heledamaks muuta ning mõnel juhul peaaegu täielikult eemaldada. Tulemused sõltuvad siiski pigmentatsiooni põhjusest, sügavusest ja sellest, kui järjepidevalt nahka hooldada ja päikese eest kaitsta. Kõige olulisem samm on aastaringne päikesekaitse. Ilma SPF-kaitseta võivad pigmendilaigud kiiresti uuesti tumeneda isegi siis, kui kasutatakse tõhusaid hooldustooteid või tehakse protseduure.
Kergema pigmentatsiooni korral võivad aidata kodused nahahooldustooted, mis sisaldavad toimeaineid, nagu C-vitamiin, niatsiinamiid, traneksaamhape, aselaiinhape, retinool või koorivad happed. Need aitavad pidurdada melaniini liigset tootmist ja ühtlustada nahatooni. Tulemused tekivad tavaliselt järk-järgult ning nähtavat muutust võib näha alles mitme nädala või kuu pärast.
Tugevamate või sügavamate pigmendilaikude korral kasutatakse sageli esteetilisi protseduure. Levinumad võimalused on keemilised koorimised, laserprotseduurid, IPL-valgusravi. Need aitavad vähendada pigmentatsiooni ning parandada naha üldist toonust ja ühtlust. Sageli saavutatakse nende meetoditega tõhusamaid tulemusi kui ainult koduse nahahooldusega.
Keemilised koorimised aitavad eemaldada pindmist pigmentatsiooni ja ühtlustada nahatooni. Mikronõelumine stimuleerib naha uuenemist ja parandab toimeainete imendumist. Üha populaarsemad on eksosoomidega hooldused, mis toetavad naha taastumist ja aitavad vähendada põletikulist pigmentatsiooni.
Laserprotseduur aitab lõhustada liigset melaniini ning nahk eemaldab selle aja jooksul loomulikul teel. IPL-valgusravi ehk intensiivse pulseeriva valguse meetod sobib hästi päikesekahjustusest tingitud pigmendilaikude korral ning aitab ühtlustada nahatooni ja parandada üldist jumet.
Oluline on mõista, et kõik pigmendilaigud ei käitu ühtemoodi. Näiteks melasma võib olla väga visa ja kipub hormonaalsete muutuste või päikese mõjul tagasi tulema. Seetõttu vajab pigmentatsiooni vähendamine sageli pikaajalist ja järjepidevat lähenemist. IPL- ja laserprotseduurid ei pruugi melasma puhul alati sobida, kuna need võivad pigmentatsiooni hoopis süvendada. Spetsialist hindab alati individuaalselt millise pigmendiga on tegemist ning valib sellele vastava hooldusplaani.
Kui pigmendilaik muudab kuju, värvi või suurust, selle servad muutuvad ebaühtlaseks või see hakkab sügelema ja veritsema, tuleks kindlasti pöörduda dermatoloogi poole, et välistada ohtlikumad nahamuutused.
Millised on kõige sagedasemad vead, mida inimesed suvel nahka päikese eest kaitstes teevad?
Üks sagedasemaid eksimusi on arvamus, et päikesekaitset on vaja kasutada ainult rannas või väga päikeselise ilmaga. Tegelikult mõjutab ultraviolettkiirgus nahka ka pilvise ilmaga.
Teine väga levinud viga on liiga väikese koguse päikesekaitsekreemi kasutamine. SPF-i kantakse nahale õhukese kihina, mis ei taga tegelikku kaitset. Näol soovitatakse kasutada ligikaudu kahe sõrme pikkust kogust kreemi, et kaitse oleks piisav.
Tihti unustatakse päikesekaitset päeva jooksul uuendada. Kaitset tuleks värskendada iga paari tunni järel, sest UV-filter laguneb aja jooksul ja naha kaitsevõime väheneb.
Üsna sageli jäetakse kaitsmata piirkonnad, mis saavad palju päikest, näiteks kõrvad, kael, dekoltee, käed ja huuled. Sageli tekivad just neisse piirkondadesse aja jooksul nähtavad päikesekahjustused ja pigmendimuutused.
Levinud eksiarvamus on seegi, et jumekam nahk ei vaja päikesekaitset. Kuigi tumedam nahatoon sisaldab rohkem loomulikku melaniini, ei kaitse see täielikult UV-kahjustuste, pigmentatsiooni ega naha vananemise eest.
Hea ei ole ka see, kui tehakse suvel liiga agressiivseid nahahooldusprotseduure, nagu intensiivsed happehooldused, laserprotseduurid, ning kasutatakse koduses hoolduses liiga tugevaid toimeaineid, näiteks happeid ja retinooli ilma piisava päikesekaitseta. Sellised protseduurid ja toimeained muudavad naha UV-kiirguse suhtes tundlikumaks ning võivad päikese mõjul põhjustada hoopis uusi pigmendilaike.