Solaariumit peetakse sageli kiireks viisiks päevitunud jume saavutamiseks, kuid meditsiinilisest vaatenurgast kaasnevad sellega reaalsed terviseriskid, rõhutab Confido dermatoveneroloog ja erialaliider dr Pille Konno.
Solaariumides kasutatakse peamiselt UVA-kiirgust, mis annab nahale kiiresti pruuni tooni. „Ultraviolettkiirgus põhjustab naharakkudes DNA kahjustust juba lühiajalisel kokkupuutel. See võib väljenduda nahaärrituse, kuivuse ja suuremate dooside korral ka põletusena,“ selgitab dr Konno.
Pikaajalisel kasutamisel kumuleeruvad kahjustused ning tulemuseks on naha enneaegne vananemine: tekivad kortsud, pigmendihäired ja nahk kaotab elastsuse. Samuti suureneb nahavähi risk. „Uuringud näitavad, et solaariumi kasutamine, eriti noores eas, on seotud melanoomi tekkeriski tõusuga. Risk kasvab koos UV-doosi suurenemisega,“ ütleb dr Konno.
Lisaks nahale võib UV-kiirgus kahjustada ka silmi, suurendades näiteks katarakti riski.
D-vitamiini allikas?
Sageli arvatakse ja reklaamitakse, et solaarium aitab tõsta D-vitamiini taset, kuid see ei vasta alati tõele. „D-vitamiini sünteesiks on vajalik UVB-kiirgus, samas kui enamik solaariume on UVA-dominantsed. Seetõttu ei ole solaarium usaldusväärne ega ohutu viis D-vitamiini saamiseks,“ märgib dr Konno.
Rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas World Health Organization, ei soovita solaariumi kasutada esteetilisel eesmärgil. Turvalisem alternatiiv D-vitamiini saamiseks on tasakaalustatud toitumine ja vajadusel toidulisandid.
Dr Konno rõhutab ka naha regulaarse jälgimise olulisust: „Kui sünnimärk muudab kuju, värvi või suurust või tekib uus kiiresti muutuv laik, tuleks pöörduda nahaarsti poole.“