Social fitness on sotsiaalselt hea vormi saavutamine läbi suhtevõrgu, kus inimesed tunnevad, et neil on piisavalt toetavad baassuhteid: näiteks partner, lapsed, sugulased, töökaaslased, kogukond. Lähemalt räägib sellest Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise õde Monika Punapart.
Mis täpsemalt on “social fitness“?
Kui Fitness on enda vormi ajamine, siis social fitness sotsiaalselt hea vormi saavutamine läbi suhtevõrgu, kus inimesed tunnevad, et neil on piisavalt toetavad baassuhteid: näiteks partner, lapsed, sugulased, töökaaslased, kogukond. Suhted on sisukad ja soojad, panevad särama, tundma end õnnelikuma ja tervemana, neis puudub pinge, ärevus, hirm. Head suhted sisaldavad tundetarkuse kasutamist, aktiivset kuulamist, oskust konflikte lahendada, tähenduslikku sisu. Need suhted pakuvad turvatunnet, mida saab üle kanda ka suhtlemisse võõrastega. Turvalistest suhetest saadav rahuolu aitab tekitada spontaansust ja huvi teiste vastu.
Kuidas see mõjutab meie üldist, sh vaimset tervist? Millised on nii positiivsed mõjud, mis riskid kui “social fitness” on madal?
Tänu headele suhetele paraneb stressijuhtimine, ööuni on rahulik ja kosutab, on kergem keskenduda eesmärkidele ja hakkama saada võimalike tagasilöökidega. Inimesed kes kogevad üksildust, kelle elus on rohkesti konfliktseid ja ebaterveid suhteid kogevad sagedamini depressiooni, post-traumaatilist stressihäiret, ärevust, ning nad kalduvad olema suitsiidsemad. Suureneb võimalus hakata aineid kuritarvitama. Neil väheneb huvi ümbritseva ja ka iseenda heaolu vastu, võivad isoleeruda ühiskonnast.
Milles mängib hea social fitness veel olulist rolli? Kas näiteks tööalases soorituses?
Inimesed, kellel on toetavad suhted, on tööalaselt empaatilisemad, keskenduvad tulemusele, saavad hakkama ebaeduga, suudavad tegevusi prioritiseerida. Kui kodus on midagi juhtunud, näiteks tüli hommikul, siis on kõigil raskem tööl oma ülesandeid täita, aga need inimesed kelle on muidu toetavad suhted saavad oma emotsioonide reguleerimisega paremini hakkama, ning see aitab neil fokusseerida olulisele, sest päeva lõpuks nad teavad, et tugi on olemas. Toetavate suhete puudumine võib tekitada tööelus huvi puudust tööülesannete suhtes, keskendumisraskusi, läbipõlemist, sest väheneb ressursside jagamise oskus.
Mis on “social fitnessi” puhul kõige olulisemad näitajad? Näiteks suhete kestus? Kvaliteet?
Oluline ei ole suhtlemise kordade hulk, vaid nende kvaliteet, kas suhtlus annab toetuse ja heaolu tunde. Kontaktid võivad olla mõnikord ka lühiajalised, aga kui need tekitavad sulle hea tunde, siis see ongi kõige tähtsam. Näiteks on uuritud, et saab küll luua ja hoida suhteid läbi veebi, et leevendada üksildust, aga päriselt loob ühenduse ja tekitab kokkukuulumise tunde vahetu suhtlemine.
Kuidas enda social fitnessi taset mõõta?
Kuigi toetav suhtlusvõrk on oluline, siis selle vajalikku hulka mõõta on päris keeruline, sest inimeste vajadused on erinevad. Välja poole elavad inimesed armastavad suhelda ja seltskondi, see tõstab neid ja annab energiat. Sisse poole elavad inimesed eelistavad suhtlemisel väikeseid ringkondi, aga vajavad pärast ka palju aega üksi olemiseks, et end järgmiseks suhtluskorraks jälle täis laadida.
Igaüks võiks alustada sellest, et kaalub millised suhted tema elus hetkel on, on need pikemad, lühemad, kohtutakse tihedamini, harvemini, kas tema elus on keegi kellele võib ka südaööl murega helistada. Kas sina toetad neid ja nemad sind, mis põhjusel te kokku puutute. Kas suhted tõstavad sind emotsionaalselt või kurnavad. Sotsiaalselt vormis inimene oskab väärtustada häid suhteid ja neid ka toita vastavalt sellele mis valdkonnas need tekkinud on, sest kolleegide või lapsega suheldes ongi väärtused erinevad.
Mida saab igaüks ise ära teha, et enda “social fitnessi” taset tõsta?
Täiskasvanutel ei teki spontaanseid suhteid nii nagu lastel, neil on vaja selleks reaalseid samme astuda. Uued kontaktid võivad tunduda esialgu hirmutavad ja ebamugavad, me kaldume ootama vastusena kõige halvemat, aga kui sellest üle olla, siis vali see kellega võib olla sarnaseid teemasid (näiteks, kes jalutab koeraga, kellel on lapsed vms), vali teema, esita küsimus, tee seda näiteks kord nädalas. Oma sotsiaalset lihast saab treenida näiteks läbi erinevate klubidega liitumise, osa võttes üritustest, vabatahtliku tööd tehes, ehk siis gruppides mis regulaarselt kohtuvad.