Puusaliiges on inimese keha suurim ja stabiilseim liiges, mis kannab kogu keha raskust. Suure koormuse ja liikuvuse tõttu on puusaliiges vastuvõtlik kahjustustele. Confido ortopeedi dr Tauno Kalveti sõnul võib puusavalu hõlmata ka lihaste, kõõluste või limapaunade vigastusi või põletikke. Ta selgitab, milliste probleemide esinemisel tuleb pöörduda arsti poole.
Puusaliigese probleemid annavad endast märku väga erinevalt
Puusaliigest stabiliseerivad ja liigutavad kehatüve, vaagna ja reielihased. Tulenevalt puusaliigese ülesehitusest ja asetusest võivad liigeseprobleemid väljenduda erinevalt ning puusavalu välja lüüa erinevates kohtades: puusa eesosas ehk kubemes, küljel ehk puusanukil või taga tuharas. Sageli esineb valu ka põlveliigeses või alaseljas.
Eesmine puusavalu võib lähtuda puusaliigesest, reie eesmise grupi lihastest, aga ka kõhuõõnest. Puusaliigesest lähtuva valu põhjus on enamasti artroosimuutused või mõne liigesekomponendi vigastus.
Külgmist ehk puusanuki valu tekitab kõige sagedamini limapauna põletik või tuharalihaste põletik. Harvem esineb puusanuki plõksumist, mis ei pruugi tingimata olla valus.
Tagumine ehk tuhara valu põhjus võib olla lülisamba patoloogia, aga ka puusaliigest pööravate lihaste põletik. Puusapiirkonna tagumisse ossa kiirguvate valude põhjus on sageli istmikunärvi patoloogia ja/või radikuliit.
Alati ei ole valu puusapiirkonna põhiline kaebus. Probleeme võib tekitada ka puusaliigese jäikus ja sellest tingitud liikuvuse piiratus, mis on seotud liigese kahjustuse või liigese kaasasündinud muutustega.
Probleem võib olla ka tekkinud lonkamine, mis võib olla põhjustatud kas valust või lihasnõrkusest. Tihti pöördutakse ortopeedi poole ka libisemise, kukkumise või väänamise tagajärjel tekkinud traumadega.
Kõigi eelnevate kaebuste täpsemaks diagnoosimiseks on ortopeedil vaja teada patsiendi haiguse lugu, teha läbivaatus ja vajadusel täiendavad radioloogilised uuringud.
Ravivõimalused
“Esmane ja eelistatud ravimeetod on konservatiivne ravi ehk suukaudsed, süstitavad ja ka lokaalselt kasutatavad ravimid ning juhendatud ravivõimlemine,” ütleb dr Kalvet. “Konservatiivset ravi kasutatakse eelkõige lihase-kõõlusehaiguste ja liigesekapsli haiguste korral. Süsteravi saab teha kergemate liigesekõhre kahjustuste ja põletikuliste muutuste puhul.”
Kirurgilist ravi planeeritakse, kui on tegemist liigese vigastusega, krooniliste ja kaasasündinud muutustega või kui konservatiivne ravi on ebaõnnestunud.
“Puusaliigese artroskoopiat kasutatakse patsientidel, kel esineb liigesekomponentide (labrum, liigesepind) vigastus, reieluu-puusanapa pitsumine, kui on vaja eemaldada liigeses olevad vabakehad, harvem ka krooniliste liigesepõletike raviks. Kõige sagedasemad sümptomid on puusanapa serva ehk labrum’i vigastus ja osteoplastika reieluu-puusanapa pitsumisel, mis võimaldab ennetada varajast liigeseartroosi,” selgitab dr Kalvet.
Küll aga ei ole puusa artroskoopia sobiv ravimeetod kaugele arenenud artroosi korral, mida ravitakse liigeseproteesiga.
Soovitused puusaliigese probleemide ennetamiseks
Ortopeedi sõnul on oluline puusaliigese kaebuste tekkimist ennetada. Seda saab teha eelkõige õigete elustiilivalikutega.
- Võimelge, et säilitada lihastasakaalu ja liikuvust.
- Tugevdage tuhara- ja reielihaseid.
- Säilitage elastsus reiepainutajates ja -sirutajates (hamstring’i kõõlused).
- Tehke regulaarselt harjutusi puusa liikuvuse ja kehatüve stabiilsuse ning tasakaalu parandamiseks.
Õige kehaasend ja biomehaanika:
- Kandke toestavaid jalanõusid.
- Vältige vales asendis istumist ja raskuste tõstmist valede võtetega.
- Hoidke normaalset kehakaalu, et vähendada liigeste ülekoormust ja sellega artroosiriski.
Ülekoormuse vältimine treeningutel:
- Tõstke treeningkoormust järk-järgult.
- Kasutage erinevaid treeningtüüpe.
- Puhkus ja taastavad tegevused on olulised.
Vanematel inimestel on oluline vähendada taandarengulisi muutusi:
- Tugevdage tasakaalu hoidmise võimet.
- Tugevdage jalalihaseid.
- Muutke kodu ohutumaks.
- Kui on diagnoositud osteoporoos, reumatoidartriit, siis ravige seda vastavalt arsti ettekirjutusele.
- Kui on diagnoositud kaasasündinud patoloogia puusaliigeses, siis on soovitatav haiguse kulu regulaarne jälgimine.