Puukentsefaliit on raske viirushaigus, mis levib puugihammustuse kaudu. Enamik inimesi ei taju nakatumist või kogevad vaid kergeid gripilaadseid sümptomeid. Mõnel juhul võib aga viirus põhjustada raskeid neuroloogilisi tüsistusi alates peavalust ja tasakaaluhäiretest kuni halvatuse ja eluaegsete tervisekahjustusteni välja. Kuidas ennast puukentsefaliidi eest kaitsta ja kuidas aru saada, et olete nakatunud? Selgitab Confido vastutav õde Loren Vahe.
Kõik puugid ei ole haigustekitajate kandjad, kuid eemaldades puugi esimesel võimalusel, vähendame riski haigestuda mõnda puukidega levivasse haigusesse. Confido vastutav õde Loren Vahe räägib, et kui borrelioosibakterid asuvad puugi soolestikus ja nende ülekandumine toimub aeglasemalt, siis puukentsefaliidi korral elab viirus puugi süljenäärmetes ja võib jõuda organismi peaaegu kohe pärast hammustust. „Seetõttu on oluline eemaldada puuk esimesel võimalusel ettevaatlikult, vältides puugi pigistamist, ja kindlasti puhastada ning desinfitseerida hammustuskoht, et vältida võimalikku haigestumist ja viiruste/bakterite sattumist organismi,“ selgitab ta.
„Kui aga nakatumine puukentsefaliiti on toimunud, siis ilmnevad sümptomid tavaliselt kahes etapis,“ räägib Vahe. Kõigepealt võivad tekkida gripile sarnased haigussümptomid, mis kestavad paar päeva kuni nädala:
- palavik (38–40 °C);
- peavalu;
- lihas- ja liigesevalu;
- väsimus ja üldine halb enesetunne;
- iiveldus;
- see faas võib mööduda iseenesest ja mõnel inimesel haigus sellega ka lõpeb.
Seejärel tekivad kesknärvisüsteemi kahjustuse sümptomid, mis võivad ilmneda umbes nädal pärast esimest faasi. Viirus tungib ajju ja võib põhjustada meningiiti ehk ajukelmepõletiku, mille sümptomid on
- kõrge palavik;
- tugev peavalu;
- kaelakangus (meningiidi tunnus);
- iiveldus ja oksendamine;
- teadvushäired või segasus;
- koordinatsioonihäired, tasakaalu- ja liigutushäired;
- halvatused (harva, kuid võimalik);
- krambid (raskematel juhtudel).
Kuidas ennast puukide ja puugihaiguste eest kaitsta?
„Kõige tõhusam kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine, kuid kuna puugid levitavad ka teisi haigusi, siis tuleks looduses viibides ikkagi kanda ka kaitsvat riietust,“ räägib Vahe. Heledates toonides riietelt märkab puuke paremini. Püksisääred tuleks sokkide või jalanõu sisse pista, et puugil oleks raskem nahale ligi pääseda. Mütsi kandmine aitab vältida puukide sattumist juustesse ja kukla piirkonda. Soovitatav on kasutada puugitõrjevahendeid. Oluline on pärast looduses viibimist kontrollida enda keha.
Millal pöörduda puugihammustusega arsti poole?
„Kuna puukentsefaliit ei ole ainus puukidega leviv viirus, siis on oluline pärast puugi hammustust jälgida lisaks eelloetletud sümptomitele muutuste suhtes ka hammustuspiirkonda kehal ja üldist enesetunnet,“ selgitab Vahe. Arsti poole tuleks pöörduda, kui esinevad järgnevad sümptomid:
- tekib laienev punetav laik, sageli ümmargune või ovaalne (erüteem); punetus ilmneb tavaliselt kolm päeva kuni üks kuu pärast hammustust ja kasvab/suureneb aeglaselt;
- hammustuskoht muutub valulikuks, põletikuliseks või tekib mädane reaktsioon;
- palavik, külmavärinad, peavalu, lihas- või liigesevalu, väsimus;
- iiveldus, tasakaaluhäired, kaelakangus, tugev peavalu.
„Enamikel juhtudel ei ole vaja kohe pärast puugihammustust teha vereanalüüse, sest varases faasis ei anna analüüsid veel usaldusväärseid tulemusi,“ selgitab Vahe. „Borrelioosivastased antikehad tekivad organismis umbes 2–6 nädala jooksul pärast nakatumist, seepärast võib varajane vereproov anda valenegatiivse tulemuse,“ lisab ta. Vastavaid analüüse soovitab ta teha siis, kui tekivad esimesed kaebused, või umbes kolme nädala möödudes. „Ilma sümptomiteta ei ole vaja kohe analüüse teha. Tähtsam on jälgida hammustuskohta ja enesetunnet, vajadusel pöörduda õe/arsti poole,“ ütleb Vahe.
Kui vaktsineerimiskuur on tehtud kümme aasta tagasi, siis millal tuleks uuesti vaktsineerida?
„Puukentsefaliidivastane esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist. Pärast esmase vaktsineerimiskuuri läbimist on vaja teha tõhustusdoos iga 3–5 aasta tagant, et kaitse puukentsefaliidi vastu püsiks efektiivsena,“ selgitab Vahe ja lisab, et kui eelmisest vaktsineerimisest on jäänud pikem vahe kui viis aastat, siis tuleb vaktsineerida esimesel võimalusel. „Uut esmast vaktsineerimiskuuri ei ole vaja alustada, piisab tõhustusdoosist, millele järgneb edasine 3–5aastane tõhustusdooside intervall: kuni 60-aastastele iga järgnev kordussüst viie aasta pärast ja alates 60. eluaastast iga järgnev kordussüst kolme aasta pärast,“ selgitab Vahe.
Kas imikuid, rasedaid ja imetavaid emasid vaktsineeritakse puukentsefaliidi vastu?
Imikutele puukentsefaliidivastast vaktsineerimist ei tehta. „Vaktsineeritakse alates esimesest eluaastast. Lastele vanuses 1–15 eluaastat manustatakse väiksem kogus vaktsiini kui täiskasvanutele, tavapärase 0,5 ml asemel 0,25 ml,“ räägib Vahe. „Rasedus ja imetamine ei ole vastunäidustus puukentsefaliidivastaseks vaktsineerimiseks. Raseduse ajal on elusvaktsiinid vastunäidustatud, kuid inaktiveeritud vaktsiine tohib kasutada,“ selgitab Vahe ja lisab, et puukentsefaliidivastane vaktsiin on inaktiveeritud. Sama kehtib õe sõnul ka imetamise kohta. „Vaktsineerimine on soovituslik, kui on olemas selge kokkupuuteoht ja potentsiaalne kasu kaalub üle võimalikud riskid,“ sõnab ta.