Palava päikese pahupool

Päike on eluks hädavajalik, kuid liigne peesitamine võib kaasa tuua ebamugavaid ja ohtlikke vaevusi, nagu päikesepõletus, kuumarabandus ja päikesepiste.

Päikest tuleks võtta väikesemates annustes ning kasutada hakatuseks võimalikult suure kaitsefaktoriga päikesekreemi. Kuna sajaprotsendilist kaitset ei taga ükski kreem, on tõhusam end soovimatu ultraviolettkiirguse eest varjata ka rõivastuse, peakatte ja päikeseprillidega. Olles katmata peaga pikemat aega otsese päikesekiirguse käes, on päikesepiste kergesti tekkima.

“Päikesepiste võib tabada rannas magama jäänud suvitajaid, palavaga autosse jäetud väikelapsi või pikalt õues töötajaid,” räägib Confido peremeditsiini eriarst dr Eve Kivistik.

“Sümptomid on peavalu, peapööritus, nõrkus, iiveldus, naha kuumus ja kuivus ning kiire pulss. Kuumarabandus on tõsisem seisund, millega kaasneb ka teadvuse hägustumine või üleüldine segadus. Esmaabi peab andma kiiresti – inimene, kelle enesetunne on halb, tuleb kohe kuumast keskkonnast ära viia.

Kuumarabandus on tõsisem seisund, millega kaasneb ka teadvuse hägustumine või üleüldine segadus.

Tänapäeval on paljudes autodes ja hoonetes kliimaseadmed, mis kergendavad abi andmist. Haiget on vaja jahutada: vabastada ta riietest ja valada üle jaheda veega.

Jääd kuumavale nahale panna ei tohi, see võib tekitada külmakahjustusi. Kannatanu kehatemperatuuri tuleb hoida jahedate mähiste või veega ülevalamise abil allpool 38 °C. Ka juua tasub anda jahedamaid jooke.”

Päikesepõletuse tunnus on punane ja tulitav nahk, tekkida võivad ka turse ja villikesed. “Päikesepõletus tabab eriti kergesti õrna nahaga punapäid või blonde,” räägib Eve Kivistik. “Kui nahk punetama hakkab, tuleb varju minna. Päikesepõletus on kõige intensiivsem 24 tundi pärast liigpäevitamist ning kestab 3–5 päeva. Kui päikesepõletus on tekkinud, tasub kuumavale nahale kanda suure niiskusesisaldusega jahutavaid kreeme, mida leiab apteegist (näiteks Burnshield, Bepanthen).”

Vali sobiv päikesekaitse!

Igasuguste päikesest põhjustatud probleemide ennetamiseks soovitab dr Kivistik alustada päevitamist vähehaaval – väikeste annuste ja intervallidega.

“Esimesel korral päevita maksimaalselt 15–20 minutit, suurendades päikesevõtmise aega järk-järgult. Tarbi ohtralt vedelikku. Pärast päevitamist on soovitatav niisutada nahka vastavate kreemidega. Jahutamiseks sobivad ka niisked jahedad käterätikud või linad.

Päikesekaitsekreemi tuleb nahale määrida 15 minutit enne päikese kätte minekut ning kaitset tasub uuendada iga 2–3 tunni järel. Väldi päikest päeval vahemikus kella 11–16 ning kanna nahka katvat kerget riietust ja laiema äärega peakatet.”

Mis päikesekaitsekreemidesse puutub, paneb dr Kivistik südamele määrata kindlaks endale sobiv päevitustoode ja päikese käes viibimiseks sobiv, ohutu aeg.

“Oluline on leida päikesekaitsekreem või -õli, mis hoiaks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest ning oleks sobiva kaitsefaktoriga. Heledanahalised peaksid eelistama tugevama SPFiga kreeme.

Samuti peaks suurema kaitsefaktoriga kreeme nahale määrima esimeste päevitamiste ajal. Päikesekreemid, mille SPF on 30–50, vähendavad ka naha fotovananemist (pigmendihäirete ja kortsude teket), kui kasutada kreemi piisavas koguses.”