Neuroloog prof Toomas Toomsoo: Peavalust Parkinsoni tõveni

23.09.2018
Öeldakse, et neuroloogia on meditsiini aristokraatia. See tähendab, et kõik teed viivad närvisüsteemini, olgu aeg pikk või lühike. Kui rääkida neuroloogiast, mõeldakse ühel või teisel moel ikka ka närve. „Paljud arvavad, et neuroloog ehk närviarst on justkui psühhiaater,“ nendib Confido erameditsiinikeskuse neuroloog ja Ida Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Toomas Toomsoo. „Psühhiaater tegeleb vaimuga, neuroloog aga somaatilise meditsiini ehk sõna otseses mõttes närvidega. Kindlasti on meil kokkupuutepind. Leidub sidusvaldkondi – eelkõige mäluhäireid puudutavaid haigusi nagu Alzheimeri tõbi – mis ongi neuroloogia ja psühhiaatria piirimail olev vaevus. Kuid neuroloogias tegeletakse närvisüsteemiga väga kitsas mõistes: pea- ja seljaaju haigused, perifeerse närvisüsteemi haigused, ning teatud tüüpi lihashaigused.“

Neuroloogia areneb tänu uuringumeetoditele

Aju toimimise kohta on meieni viimastel aastakümnetel palju uusi teadmisi jõudnud
Kes meist poleks tundnud valu? Pea igaüks on kordki elus kokku puutunud mõne neuroloogilise probleemiga: pea- või seljavalu, nimme- või kaelaradikuliit. „Tänapäeval ei tegele neuroloogid ehk enam nii väga seljavaluga, millega nüüd pigem lülisambale spetsialiseerunud arstid, füsioterapeudid ja ortopeedid kokku puutuvad,“ märgib dr Toomsoo. „Küll aga kuulub neuroloogi töövaldkonda erinevate peavalude diagnoosimine ja ravi.“ Aju toimimise kohta on meieni viimastel aastakümnetel palju uusi teadmisi jõudnud. Nii on suure arengu läbi teinud ka neuroloogia. „Haiguste käsitluse mõttes on neuroloogias 20 aasta jooksul muutunud praktiliselt kõik,“ mõtiskleb dr Toomsoo. „Kui me 20 aastat tagasi neuroloogiat õppides joonistasime ajust ristlõike pilte, et aru saada, kuidas aju töötab ja kus võiks olla haiguskolle, teeb täna selle töö ära magnettomograafia. Täiendavate uuringumeetodite lisandumine ongi tinginud neuroloogia arengu. Jätkuvalt aga on oluline tähtsus ka toopilisel diagnoosil. Kui somaatilise meditsiini mõistes kõht valutab, peitub haigus selles kohas, kus on valu. Toopiline diagnoos tähendab seda, et kui labakäsi on nõrk, ei pruugi haigus olla mitte labakäes, vaid peaajus, seljaajus või perifeersetes närvides. Teisisõnu võib tegemist olla perifeerse närvihaigusega, aga samahästi ka mikroinsuldiga. Selle mõistmise teeb neuroloogia huvitavaks, kuid paljudele inimestele – kaasa arvatud arstidele! – ka väga müstiliseks.“

Insuldisümptomeid tuleks teada

Insult on üks ajutegevuse häireid, mille hirmus elavad paljud meist. Üle maailma on probleemiks, et sageli ei tunne haige ja tema lähedased insuldi sümptomeid ära ja haiglasse jõutakse alles siis, kui trombolüüs (vere vedeldamine) ei ole enam lubatud. „Nagu öeldakse „Aeg on aju“ – kui jõuda kiiresti (nelja ja poole tunniga) haiglasse ning teha trombolüüs ehk lõhustada veeni süstitava ravimi abil ajuveresoont ummistav tromb, saab insuldi ohver suures osas taas töö- ja liikumisvõimeliseks ning oma elu ja toimetustega hakkama,“ räägib dr Toomsoo.
Nelja ja poole tunniga alates sümptomite tekkimisest tuleks jõuda haiglasse
Kuna aeg hakkab „tiksuma“ insuldi sümptomite tekkest, on oluline ohumärke ära tunda. Dr Toomsoo sõnul tuleks teada kolme põhilist tunnust: „Esiteks kõnehäired, teiseks ühe kehapoole nõrkus või halvatus ning kolmandaks: nägu muutub asümeetriliseks ehk üks näopool vajub viltu. Eestis toimib trombolüüsi süsteem tänu insuldikeskustele suuremates haiglates väga hästi.“

Abi D-vitamiinist

Haruldastest neuroloogilistest haigustest on üks sagedasem sclerosis multiplex, mis pahatihti murrab nooremaid inimesi. Sclerosis multiplexi puhul on tegu immuunsüsteemi häirega. Miks haigus tekib, ei osata praegu veel ammendavalt öelda. „Kindlasti omab sclerosis multiplexi tekkel tähtsust kliimavöönd,“ jätkab dr Toomsoo. „Meie asume piirkonnas, kus haigestumist on rohkem – ja see on seotud päikesevalgusega. D-vitamiin on väga olulisel kohal mitmete autoimmuunsete haiguste, k.a. sclerosis multiplexi puhul. Elu näitab, et D-vitamiini tase on eestlaste kehades madalam kui normväärtuste mõistes olema peaks. Seega peaksid kõik Eesti elanikud manustama D-vitamiini. Kas see ära hoiab sclerosis multiplexi või teiste ajuhaiguste tekkimise, on küsimuse all, aga kui vaadelda mõningaid teisi autoimmuunseid haigusi väljapool neuroloogia valdkonda, on näiteks liigespõletike puhul selge seos olemas: D-vitamiini vähesus suurendab liigespõletike tekke riski.“

Tänase neuroloogia põletavamad momendid

Viimase viie aasta jooksul on neuroloogias lisandunud täiesti uusi haigusi, mida varem ei osatud diagnoosida
Olulisemad vaevused, mille diagnoosimise ja ravimisega neuroloog tegeleb, on peavalud ja migreen. „Migreeni ei saa küll välja ravida, kuid oleme täna jõudnud lahendusteni, kuidas inimesi sagedastest migreenihoogudest vabastada,“ räägib dr Toomsoo. „Viimase viie aasta jooksul on neuroloogias lisandunud täiesti uusi haigusi, mida varem ei osatud diagnoosida. Näiteks immuunsüsteemist ja autoimmuunsetest haigustest rääkides on päevakorda tulnud teatud ajupõletikulised haigused, näiteks autoimmuunne entsefaliit, kus seni täiesti tervel inimesel tekivad järsku käitumuslikud probleemid, mäluhäired, halvatusnähud ning kõndimisega seotud raskused, mida ei suudeta liigitada ühessegi eelpool nimetatud haiguste rühma. Appi on tulnud magnetresonantstomograafia, mis entsefaliidi või ajupõletikulise muutuse iseloomu pildiliselt nähtavale toob. Olgugi ravimid juba mõnda aega kasutusel, toimivad nad uute haiguste puhul väga hästi. Kui veel rohkem süviti minna, on väga peente uuringutega (Positronemissontomograafia ehk PET) võimalik vähkkasvajaid diagnoosida ja haigusele jälile jõuda juba mitu aastat varem kui kompuutertomograafias. Seega, uuringumeetodid on neuroloogiat, tänapäevaseid neuroloogilisi haigusi ja nende käsitlust oluliselt muutnud.“ NB! Lapsi võtame vastu alates 16. eluaastast. Broneerin aja neuroloogi konsultatsioonile