Esteetilised protseduurid on muutunud tänapäeval üsna tavapäraseks. Botuliintoksiini süstid, täitesüstid, biostimulaatorid, laserprotseduurid jne on kiired, kergesti kättesaadavad ning sageli reklaamitud kui mugavad lahendused värskema ja nooruslikuma välimuse saavutamiseks. See loob aga eksliku mulje, et tegemist on täiesti riskivabade protseduuridega. Tegelikkuses ei ole ükski invasiivne meditsiiniline sekkumine täiesti ohutu ning ka esteetilises meditsiinis tuleb arvestada nii sagedamate kõrvaltoimetega kui ka harvemate, kuid potentsiaalselt ohtlike tüsistustega. Lähemalt kirjutab Confido esteetika ja laserravi kliiniku arst dr Sandra Kase.
„Esteetiliste protseduuride ohutuse tajumine on tihedalt seotud sellega, kuidas neid ühiskonnas esitletakse. Kuna enamik protseduuridest tehakse ilma narkoosita ja neil on lühike taastumisaeg, tekib mulje, et tegemist on pigem kosmeetilise kui meditsiinilise teenusega,“ selgitab dr Kase.
„Sotsiaalmeedia ja turundus rõhutavad sageli loomulikke tulemusi ja kiiret efekti, kuid riskidest räägitakse mõnevõrra vähem. See võib viia olukorrani, kus patsient ei pruugi olla täielikult teadlik võimalikest kõrvalmõjudest või ei oska ta neid õigel ajal ära tunda.“
Millised on ootuspärased kõrvalmõjud?
Kõige sagedamini esinevad esteetiliste protseduuride järel kerged ja mööduvad kõrvaltoimed, nagu turse, punetus, verevalumid või hellus süstekohas. „Need kõrvaltoimed on ootuspärased ning kaovad enamasti mõne päeva kuni nädala jooksul. Kuigi meditsiinilises mõttes on need kõrvaltoimed vähetähtsad, võivad need siiski mõjutada patsiendi igapäevaelu ja enesetunnet, eriti kui nende tekkeks ei olda valmis,“ sõnab arst.
Palju suurem risk on põletikuoht. „Iga nahka läbistav protseduur, sealhulgas süstid ja mikronõelumine, loob potentsiaalse sissepääsu mikroorganismidele. Infektsioonirisk suureneb, kui protseduur ei ole piisavalt steriilne, kui nahk ei ole enne protseduuri terve või kui patsiendi immuunsüsteem on nõrgenenud. Enamasti on tegemist pindmiste nahainfektsioonidega, kuid harvadel juhtudel võivad põletikud haarata sügavamaid kudesid ning vajada süsteemset ravi,“ ütleb dr Kase.
Täitesüstide puhul tuleb eraldi esile tõsta veresoonkonna tüsistusi, mis on küll harvad, kuid võivad olla väga rasked. „Kui täiteaine satub veresoonde või häirib normaalset verevarustust, võib see viia kudede kahjustuseni. Selle tagajärg võib raskemal juhul olla naha nekroos ehk kudede kärbumine, mis jätab püsivaid arme. Üliharva võib täiteaine sattuda silma verevarustust mõjutavasse piirkonda, selle tulemuseks võib olla nägemise kadu. Sellised olukorrad nõuavad kohest äratundmist ja kiiret meditsiinilist sekkumist,“ rõhutab ta.
Populaarsete botuliintoksiini süstidega kaasnevad riskid on enamasti seotud lihaste ajutise nõrgenemisega soovimatutes piirkondades. „Näiteks võib tekkida silmalau allavaje või näo asümmeetria. Kuigi enamasti need mööduvad, võivad sellised kõrvaltoimed olla patsiendi jaoks häirivad ning mõjutada igapäevast toimetulekut ja enesetunnet,“ selgitab dr Kase.
Tüsistused, mis võivad avalduda alles kuude või aastate pärast
Lisaks vahetutele kõrvaltoimetele tuleb arvestada ka hilistüsistustega, mis võivad avalduda alles kuude või aastate möödudes – näiteks granuloomid ehk kroonilised põletikulised sõlmed, täiteaine migratsioon ning koe armistumine. „Selliste probleemide lahendamine on sageli keerulisem ning võib vajada korduvaid või pikaajalisi ravisekkumisi,“ ütleb arst.
Selliste seadmete nagu laserite, raadiosageduslike seadmete või HIFU kasutamisel on riskid dr Kase sõnul mõnevõrra teistsugused. „Nendest protseduuridest võib tekkida naha põletus, pigmentatsioonihäired või armistumine. Risk sõltub suuresti seadme operaatorist, masina seadistusest, protseduuri teostaja väljaõppest/kogemusest ning patsiendi naha omadustest. Eriti oluline on olla ettevaatlik tumedama nahatüübiga patsientidega, kellel on suurem risk pigmentatsioonihäirete tekkeks,“ lausub ta.
Oluline on ka teadvustada, et kõik patsiendid ei ole riskide poolest võrdsed. „Suurema riskiga rühma kuuluvad need, kellel on kroonilised haigused või immuunsüsteemi häired ning kes tarbivad ravimeid, mis mõjutavad vere hüübimist ja võivad seetõttu suurendada verevalumite või verejooksu riski,“ selgitab dr Kase.
Professionaalne tegija on oluline
Sageli arvatakse, et peamine risk tuleneb protseduurist endast, kuid praktikas on määravaks teguriks hoopis see, kui professionaalne on protseduuri tegija. „Esteetiline meditsiin nõuab anatoomia põhjalikku tundmist, aseptika reeglite järgimist ning valmisolekut tüsistusi kiiresti ära tunda ning ravida. Kui protseduuri teeb ebapiisava meditsiinilise ettevalmistusega isik või keegi, kellel puudub kogemus keerukamate olukordade lahendamiseks, suureneb komplikatsioonide risk märkimisväärselt,“ rõhutab dr Kase.
Riskide vähendamiseks on oluline patsiendi parem teadlikkus – eelistada tasub kvalifitseeritud ja kogenud spetsialisti, oma tervislikku seisundit tuleb kirjeldada ausalt ning samuti tuleb olla valmis arutama võimalikke riske enne protseduuri. „Lisaks on oluline pärast protseduuri järgida antud juhiseid ning pöörduda viivitamatult arsti poole, kui tekivad ebatavalised sümptomid, nagu tugev valu, naha värvuse muutus või palavik,“ ütleb ta.