SPETSIALIST SELGITAB: mis vahe on konnasilmal ja soolatüükal?

Mis vahe on konnasilmal ja soolatüükal? Miks need tekivad? Kuidas neid välja ravida? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab Confido õde Liis Hallik.

Konnasilmad on jala sarvkihipaksendid, mis ulatuvad sügavamale pärisnahka. Konnasilmad võivad asuda kandadel, jalataldadel, varvastel. Surve tüükale võib põhjustada valu.

Soolatüükad on konarlikud ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha väikseid musti täppe – tromboseerunud pisikesi veresooni. Soolatüükad võivad tekkida kogu kehale, näo piirkonda ja genitaalidele, kuid kõige sagedamini paiknevad need jala- või käelabadel. Jalatallal, pideva koormuse all on soolatüügas lame ja kasvab surve all sissepoole. Tüüka läbimõõt võib olla alla 1 mm, aga ka üle 1 cm.

Miks konnasilmad ja soolatüükad tekivad?

Konnasilmad tekivad pikaajalisest survest või hõõrdumisest jalale. Naharakud hakkavad tootma intensiivselt keratiini, et nahka kaitsta, ja selle tulemusena moodustuvad nahapaksendid – konnasilmad.

Soolatüükaid põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV). HP-viirusel on väga palju erinevaid tüüpe, millest mõned põhjustavad soolatüükaid, teised aga näiteks emakakaelavähki või genitaaltüükaid. Soolatüükaid põhjustava viiruse ülekanne toimub otsese (inimeselt inimesele) või kaudse kontakti (käterätid, esemed, pinnad jt) kaudu. Tüükad võivad edasi kanduda ka juba olemasolevatelt kolletelt, näiteks sõrmeküünte närimisel või habeme ajamisel. Genitaaltüükad täiskasvanutel kanduvad tavaliselt edasi seksuaalsel teel.

Kuidas konnasilma ja soolatüügast ravida?

Konnasilma ravi puhul on kõige olulisem vähendada survet kahjustatud piirkonnale. Selleks võib olla näiteks jalanõude väljavahetamine mugavate, hõõrdumist / tugevat survet mitte tekitavate jalanõude vastu. Surve ja hõõrdumise vähendamise tulemusena võivad konnasilmad kaduda ka iseenesest. Konnasilmade kadumisele aitab kaasas ka nahapaksendite mehaaniline vähendamine. Jalgade vannitamisel hõõruda paksenenud sarvkihti näiteks pimsskivi või jalariiviga. Samuti võib olla abi konnasilmaplaastritest ja -lahustest. Nahapaksendite eemaldamiseks ei ole soovitatav kasutada kääre, žiletti, noaotsa jm teravaid instrumente, kuna nendega võib kogemata vigastada tervet nahka, avades tee põletikku tekitavatele bakteritele. Kasulik on enne iseseisvat sekkumist pidada nõu spetsialistiga, kes saab vajadusel teha ka külmaravi.

Soolatüüka raviks on olemas mitmeid käsimüügis saadaval olevaid lahuseid ja plaastreid, kuid üldjuhul on efektiivsemaks raviks külmutamine vedela lämmastikuga. Tüüka vedela lämmastikuga töötlemine võib tekitada vähest ebamugavustunnet, valulikkust ja põhjustada piirkonda villide teket. Tüüka täielikuks eemaldamiseks võib olla vajalik korrata külmutamist iga 1–3 nädala tagant, vastavalt vajadusele 3–6 korda, vahel rohkemgi.

Kas külmaravile on ka vastunäidustusi?

Krüoteraapia on vastunäidustatud patsientidele, kellel on urtikariaalne reaktsioon külmale (ehk külmaallergia) või Raynaud’ sündroom (ehk sõrmede ja varvaste külmetamine ning värvuse muutused). Samuti ei saa protseduuri teha lastele, kes ei suuda näiteks hirmu pärast paigal püsida – vajalik on, et lapsevanem valmistaks lapse selleks ette.

Mida kindlasti konnasilma või soolatüükaga ei tohiks teha?

Mõlema puhul ei tohiks kasutada teravaid esemeid, soolatüüka puhul soodustab see viirustüüka levikut, konnasilma puhul võib terava esemega vigastada ka tervet nahka ning tekkida põletik. 

Mida teha, kui oled avastanud nahal moodustise?

Pöörduda võiks üldõe või dermatoloogiaõe vastuvõtule, kus õde annab professionaalse hinnangu, praktilisi nõuandeid ja soovitusi sobivate hooldustoodete ja/või protseduuride kohta. Samuti teeb vajadusel erinevaid protseduure.