Arstid väljastavad üha enam melatoniini sisaldavate ravimite retsepte ning ka inimesed ise on une parandamise eesmärgil altimad ostma apteegist melatoniini sisaldavaid toidulisandeid.
Järjest enam ja erinevas vanuses inimesi kaebab uneprobleeme, kuid õnneks areneb unemeditsiin pidevalt. Unetus on üks levinumaid sümptomeid, millega täiskasvanud arstile pöörduvad. Kuigi see ei tohiks olla unetuse ainus ravi, võivad ravimid olla osa integreeritud lähenemisviisist, mis hõlmab käitumisstrateegiaid ja asjakohast kaasuvate haiguste ravi. Eestis on melatoniini tarvitamine tõusuteel.
On aga leitud, et mõned melatoniinitooted võivad sisaldada ligi viis korda rohkem melatoniini, kui pakendi etiketil väidetakse, või ka palju vähem. 10-milligrammised või suuremad annused võivad sagedamini põhjustada kõrvaltoimeid, nagu unisus ja peavalu. Kui unehäired püsivad, on kasulik rääkida arstiga. Konsultatsioonil leitakse võimalused une parandamiseks.
Alati on abi unehügieeni parandamisest, rasvtõve korral kehakaalu langetavast dieedist, mõõdukast füüsilisest koormusest ja unetuse kognitiivsest käitumuslikust teraapiast.
Mis on melatoniin?
Melatoniin on hormoon, mis reguleerib ööpäevarütmi ja mille tootmine väheneb vanusega järk-järgult. Inimese käbinääre toodab melatoniini öötundidel ning seda reguleerib valguse ja pimeduse tsükkel aju tuuma ehk nn bioloogilise kella kontrolli all. Päevasel ajal on melatoniini tase madal, sest silma võrkkest tuvastab suures koguses valgust ja see on oluline ärkvelolekuks.
Looduslikku antioksüdantsete omadustega melatoniini leidub paljudes toiduainetes, näiteks hapukirssides, banaanides, ploomides, viinamarjades, riisis, teraviljades, ürtides, oliiviõlis, veinis ja õlles.
Melatoniini tarbitakse erinevalt: lühi- ja pikatoimeliste tablettidena, lahustuvate tablettidena, plaastrite ja vedelikena.
Eesti ravimistatistika andmetel on retseptiga melatoniini (annuses 2 mg) väljakirjutamine viimastel aastatel oluliselt kasvanud ja viimasel paaril aastal veidi stabiliseerunud: võrreldes 2018. aastaga oli 2022. aastaks ravimi kasutamine suurenenud 38 korda ning viimasel kahel aastal on ravimi kasutamine kasvanud 2,7 korda.
Apteegivõrgus on müügil ka melatoniini sisaldavad toidulisandid (annuses 1,9 mg ja vähem), alates 2018. aastast nii puhtal kujul kui ka koos palderjani, kannatuslille, magneesiumi, lavendli, melissi ja teiste lisanditega.
Melatoniini kasutamine unehäirete raviks
Vanemaealistel soovitatakse kasutada minimaalses toimivas annuses kohe toimivat melatoniini, et imiteerida melatoniini normaalset füsioloogilist ööpäevarütmi ja vältida pikaajalist, normist kõrgemat füsioloogilist melatoniinitaset veres.
Unetuse või kaasneva unetuse korral on melatoniin efektiivne une alguse latentsusaja lühendamisel ehk uinumise soodustamisel ja uneaja pikendamisel. On leitud, et melatoniin parandab ka laste ja noorukite und.
Sagedamini manustavad täiskasvanud melatoniini annuses 1–5 mg päevas 30 minutit enne magamaminekut. Erinevate uuringute järgi avaldab ravi melatoniiniga positiivset mõju unekvaliteedile täiskasvanutel, kellel on hingamisteede haigused, ainevahetushäired ja esmased unehäired. Samas ei avalda melatoniin positiivset mõju psüühikahäirete, neurodegeneratiivsete haiguste ja muude haiguste korral.
Samuti on melatoniini lühiajaline kasutamine ohutu ja efektiivne reisimisel ajavahest tingitud kaebuste ärahoidmisel või vähendamisel. Seda soovitatakse täiskasvanutele, kes lendavad üle viie või enama ajavööndi, eriti idasuunas, ja eriti juhul, kui nad on varasematel reisidel kogenud lennuväsimuse ehk jet lag’i tunnuseid. Melatoniinist on abi isegi 2–4 ajavööndit ületavatele reisijatele – oluline on ravimi võtmise ajastamine ja raviskeem.
Millised on võimalikud kõrvaltoimed?
Vanematel inimestel kasutatakse melatoniini uneravimina üha enam. Uuringutes on leitud, et annustades 0,5–6 mg melatoniini 30–120 minutit enne magamaminekut, väheneb eakatel une latentsus ja paraneb une kvaliteet. Melatoniini manustamise ajastus on oluline: kui seda võetakse valel ajal, näiteks päeva alguses, võib see põhjustada unisust.
Lastel on uuritud melatoniini annustamist 5-aastastele doosis 1–2 mg, 6–12-aastastele doosis 1–3 mg ja üle 13-aastastele doosis 1–5 mg. Pea kõikides uuringutes on peetud oluliseks täiendavate uuringute läbiviimist ja seetõttu pole ravimi kasutamiseks seni ametlikku soovitust antud. Lastel on kirjeldatud järgmisi kõrvaltoimeid: agitatsioon, voodimärgamine, unisus, peavalu ja pearinglus. Lastel on uneprobleemide leevendamisel unehügieeni parandamine sama tõhus kui melatoniini kasutamine.
Melatoniini suhtes võib esineda suurenenud tundlikkust dementsust, depressiooni ja epilepsiat põdevatel inimestel, samuti rasedatel ja imetavatel naistel.
Mõnedel juhtudel esinevad melatoniini lühiajalisel kasutamisel hoopis kerged uneprobleemid, tekivad kõrvaltoimed või ei mõjuta preparaat und üldse.
Mõned ravimid võivad koos melatoniiniga suurendada kõrvaltoimete riski, näiteks rasestumisvastaste vahendid, verevedeldajad ja vererõhu ravimid.
Abiks ka muude tervisemurede korral
Melatoniiniravil on soodne mõju ka muudele tervisemuredele, näiteks luutihedusele ja kehamassiindeksile. See parandab EEG-mustreid ja subjektiivset unekvaliteeti menopausijärgses eas naistel, kellel on unehäired.
Melatoniin võib olla kasulik ka migreeni ravis ja ennetamisel täiskasvanutel. On leitud, et toimeainet kontrollitult vabastav melatoniin vähendab uneaegset süstoolset vererõhku 3,57 mm Hg võrra. Melatoniin parandab une efektiivsust ja kogu uneaega ning on ohutu ja hästi talutav.