Evelin Kivilo-Paas, Tervis Pluss

Maratonimees uurib sünnimärke

Meie maratonimees Rios Roman Fosti (33) polnud elu sees ühegi murega nahaarsti juures käinud. Tervis Pluss viis olümpialase keset suurt suvepäikest sünnimärke kontrollima.

Rõõmsa olekuga Roman astub Confido arstikeskuse peremeditsiini eriarsti dr Kristi Otsmaa kabinetti, et osaleda dermtesti uuringus. “Kas ajan kohe särgi seljast?” Romani lattekarva nahk paistab silmale veatu ja hoobilt ei leia sealt ühtegi “huvitavat” ega eriskummalist märki.

Doktor Otsmaa: “Kas teil päikesepõletusi on kunagi olnud?” Jooksumehele meenub üks kord, kui ta oli kas 15 või 16. Roman: “Olin Pärnu rannas. Mõtlesin, et olen umbes tunnikese, aga siis vaatasin, et päike ei hakka üldse peale ja leban veel natuke. Lõpuks tuli 3–4 tundi kokku. Õhtul oli keha täiesti punane ja valulik.” Järgmisel päeval algasid poisil kolmepäevased võistlused. Roman: “Nii raske oli võistelda, alles kolmandal päeval jooksin sellise tulemuse nagu tavaliselt.”

Muidu on Romanil päikesega südamlik suhe. Päike annab juurde energiat, võtab lihastelt liigse kanguse, aitab hommikuti üles tõusta ning varustab spordiks nii hädavajaliku D-vitamiiniga.

Umbes 80% treeningutest teeb maratonijooksja õues, kaks-kolm korda aastas käib ta treeningulaagris soojal maal, näiteks Keenia mägedes. Mõnda aega on Roman õppinud Madridis, kus maikuus soojust 35 kraadi jagu. Ka solaariumi on mees aastate jooksul mõned korrad sattunud. Ta teab, mida tähendab üle kahe tunni tempot Pekingi-palavuses, ning loodab, et vähemalt Rios seekord nii kuum pole.

Doktor: “See on tõesti haruldane vedamine, et teil on sünnimärke nii vähe. Öeldakse, et neil, kel on sünnimärke rohkem, on ka palju suurem melanoomirisk.”

Melanoom – miks ja kellel?

Igaüks, kes on saanud ülemäärase doosi UV-kiirgust kas päikesest või solaariumist, kuulub agressiivse nahavähivormi melanoomi riskigruppi. Miks melanoom täpselt tekib, pole lõplikult teada, küll aga on kindel, et UV-kiirgus tungib naha pindmisse kihti ning kahjustab seal melanotsüütide DNAd. Kahjustatud naharakk on aga vähi tekke eeldus. Melanoomiohtu suurendavad eriti lapsepõlves saadud päikesepõletused.

Kuni 15 eluaastani saadud päikesepõletused isegi kahekordistavad riski.

“Kuni 15 eluaastani saadud päikesepõletused isegi kahekordistavad riski,” kinnitab dr Otsmaa. Rohkem “ärapõlemisi” Roman ei mäleta. Küll aga jooksis ta Pärnu poisina suvel kogu aeg rannas.

"Meie nahk on siinse kliimaga enam-vähem kohanenud, kui just ei lama liival tundide ja päevade viisi,” tõdeb arst. “Hoopis teine teema on aga soojamaareisidega. Sealse päikesega me kohastunud pole.” See võib olla ka üks põhjustest, miks melanoomi haigestumise sagedus on hakanud kasvama – inimestel on palju rohkem võimalusi kuumadesse paikadesse reisida.

Melanoom võib tekkida igas kehapiirkonnas, ka limaskestadel, silmades ja siseorganites, ent meestel avastatakse seda kõige sagedamini seljalt, pea- ja kaelapiirkonnast, naistel aga jalgadelt.

Reegli järgi test

Roman: “Kui suur haigestunute protsent on?” Arst: “Eestis on aastas ca 130 melanoomi esmasjuhtu. Kui aga melanoom avastada varajases staadiumis, on prognoos tegelikult väga hea. Seepärast tulebki end hoolikalt jälgida.” Doktor Otsmaa selgitab, et arstid hindavad sünnimärki viie kriteeriumi ehk ABCDE-reegli järgi.

  • A ehk sümmeetria
    healoomulised sünnimärgid on tavaliselt sümmeetrilised
  • B ehk servad
    need peaksid olema selgelt piiritletud
  • C ehk värv
    sünnimärgid peaksid olema enam-vähem ühte tooni
  • D ehk diameeter
    kahtlased sünnimärgid on suuremad kui hariliku pliiatsi otsas olev kustukumm ehk 0,6 cm
  • E ehk muutused
    ohumärk on see, kui sünnimärk kasvab, kõrgeneb või muudab kuju lühikese ajaga

Arst soovitab sellest reeglist lähtuvalt korra kuus oma sünnimärke hinnata ja kahtlusel arstile näidata. “Eriti oluline on nn inetu pardipoja sümptom. Tavaliselt on inimesel üht tüüpi sünnimärgid, näiteks sama värvi või ühekõrgused, kui aga üks teistest tunduvalt erineb, väärib see suuremat tähelepanu.”

Kui sünnimärk saab viga

Kõige suurema ja tähelepanuväärsema sünnimärgi leiab Roman kaela ja lõua vahelt. Dr Otsmaa pildistab selle digitaalse dermatoskoobiga üles ning saadab pildi Dr Niine nahakliinikusse analüüsimiseks. Roman: “Aga mis siis juhtub, kui ma habet ajades teraga üle selle tõmban?”

Soovitame pigem lasta eemaldada ka healoomulise sünnimärgi, mis saab alatasa vigastada.

Arst: “Mõni aasta tagasi oldi üsna veendunud, et kui sünnimärki pidevalt vigastada, suureneb risk, et see võib muutuda pahaloomuliseks. Viimastel aastatel on aga sellest teooriast taganetud.” Siiski soovitab arst ka healoomulise sünnimärgi, mis saab alatasa vigastada, pigem eemaldada lasta.

Roman: “Ma olen paar korda sellele sisse lõiganud!” Arst: “Kas see on seetõttu ka kuidagi muutunud?” Roman (kõhklevalt): “Võib-olla on veidi suuremaks läinud. Ja mul on selline loll komme, et kui siit kasvavad läbi pikemad karvad, siis tõmban need ära.” Arst: “Ega see nokkimine hea ei ole küll. Kuid öeldakse, et kui sünnimärgist karvad läbi kasvavad, on see pigem hea märk.”

Jälgida või eemaldada?

Kes otsib, see leiab, või siis leiab veel! Roman peilib ka oma paremalt käelt välja veidi suurema laigukese ning näitab sellegi arstile ette.

Doktor (vaatab küsivalt): “Kas see moodustis on alles tekkinud?” Paistab nii! “Kuni kolm kuud tagasi? Kuni aasta? Kaks kuni neli aastat? Viis aastat? Kümme aastat?” Maratoonar: “Kaks kuni neli aastat.” Arst: “Kas see on ka kasvanud? Suurenenud?” Roman: “Minu arust küll, jah!” Arst pildistab sellegi märgi üles. “Nüüd saadame selle ka ära ja siis ootame vastust.” Roman (ettevaatlikult): “Et kas on pahaloomuline või?”

Doktor selgitab, et tavaliselt annab uuring kolme sorti vastuseid. Esiteks, et tegu on täiesti tavalise sünnimärgiga, millega pole tarvis midagi ette võtta. Teiseks, et värskelt tekkinud märke peaks jälgima ja laskma nahaarstil aasta pärast uuesti hinnata. Kolmandad on atüpismikahtlusega ehk normist kõrvale kalduvad sünnimärgid, mis tuleks igaks juhuks eemaldada ning saata edasi uuringuteks.

Roman (käe peal olevale laigukesele osutades): “Aga kas sellest võib siis ka midagi areneda?” Arst: “Ma arvan, et mitte, see näeb välja täiesti healoomuline moodustis, aga ootame vastuse ära.”

Kaitsvad faktorid

Dr Otsmaa: “Kas te päikesekaitsekreemi ikka kasutate?” Roman: “Jah, aga mitte väga korralikult. Kapis on küll, aga ma vahel ikka unustan ära. Nüüd tuli jälle meelde! Suvel võiks see kreem olla nähtaval kohal. Ukse juures, et jooksma minnes hea võtta.”

Alla 30 faktori ei maksa üldse naljatama hakata.

Arst: “Ja alla 30 faktori ei maksa üldse naljatama hakata.” Roman: “Mul ongi 30. Aga mis need 10 või 20 siis on? Ma tean, et osa aitab isegi päevitada…” Arst: “Jah, osal on isepruunistajad sees ja on ka ainult õlisid, mis soodustavad päevitumist. Siiski peab vaatama, et kreemist oleks kasu ja et see oleks tervislik.”

Lisaks tuleb jälgida, et kreemil oleks nii UVA- kui ka UVB-vastane kaitse, sest mõlemad kiired võivad nahavähi teket soodustada. Roman: “Kui ma kreemi panen, hakkab päikese käes joostes keha kiiremini higistama.” Arst: “Suure higistamisega kulub kreem ka kiiremini maha ning seda tuleks sagedamini uuendada.” SPF 30ga kreemi peaks kindlasti lisama iga kahe tunni tagant. Just nii pikalt Roman tavaliselt treenibki.

Kuhu tekivad sünnimärgid?

Roman: “Aga kas sünnimärke võib tulevikus ka juurde tulla?” Arst: “Jaa, neid lisandub kogu elu, kuid enamik ilmub 40. eluaastaks. Eriti naistel võib neid hormonaalselt muutlikel perioodidel juurde tulla. Kuid osa sünnimärke võib ka ära kaduda.”

Roman: “Kas neid võib tekkida ka sellesse kohta, kuhu päike peale ei paista? Ma jooksen enamasti särgiga ja päikest saavad kõige rohkem õlad ja käed.” Arst: “Võib küll. Juba kuuekuustel lastel, kes pole veel üldse päikesevalgust saanud, tekib sünnimärke.”

Roman: “Aga kas need on ka sünnimärgid?” (Osutab väikestele heledatele täpikestele käsivartel.) Arst (võtab dermatoskoobi välja): “Jah, aga nende kasuks räägib see, et need on pisikesed ja heledad.” Roman: “Viis-seitse aastat tagasi mul neid ei olnud. Need on siis ikka päikesega tekkinud. Peaks ikka jooksma minnes kreemi faktoriga 50 peale panema.”

Head uudised

Doktor Otsmaa: “Oi, aga mul on head uudised. Vastused on saabunud! Kõigepealt kaela oma. Pahaloomulisusele viitavaid muutusi ei esine, ei vaja edasist tegevust. Nii et sellega on kõik korras.”

Käe pealt leitud sünnimärgiga on täpselt sama lugu. Doktor: “Tulemus oli suhteliselt ootuspärane.” Roman: “Väga hea! Kohe kergustunne on!” Tema suunurgad venivad laiale naerule. “Nüüd võime teid rahulikult Riosse saata!” võtab arst loo kokku.

Kuidas jooksja end päikese eest kaitseb?

Roman Fosti: “Treeningu ajal kannan nokatsit ja päikeseprille. Ma treenin täiesti teadlikult sel ajal, kui päike pole nii intensiivne, püüan trenni hommikul ära teha, et ei jääks tugeva päikese kätte. Näiteks kui olid väga palavad ilmad, läksin juba hommikul kell pool seitse pikka ringi jooksma. Eelmise aasta juulis olin ma Kõrgõzstanis järve ääres, kus oli päris palav ilm. Seal tegin trenni hommikul kella 7–9. Teise trenni teen õhtul, kui päike juba vaikselt loojub.”

Melanoomi riskitegurid

  • Sünnimärkide arvukus
  • Hele nahk
  • Perekondlik soodumus
  • Immuunsuse ehk organismi kaitsevõime nõrgenemine
  • Liigne ultraviolettkiirgus (sh solaarium) ja päikesepõletused
  • Vanus – melanoomi esineb kõige rohkem vanusegrupis 15–34 a

Mis on dermtest?

Dermtest aitab digitaalse dermatoskoobi abil saada kiiresti dermatoloogi hinnangu muret valmistavale sünnimärgile. Testi käigus ei uurita tervet keha, vaid pildistatakse 1–3 sünnimärki, mis on suurenenud, muutnud kuju või värvi, tekkinud hiljuti, sügelevad või veritsevad.

Sünnimärkide pildid saadetakse eriarsti konsultatsiooniks Dr Niine nahakliinikusse. Vastuse saab hiljemalt kolme tööpäeva jooksul, aga enamasti järgmisel päeval.

Artikkel ilmus algselt ajakirja Tervis Pluss 2016. aasta augustinumbris.

Broneerin aja sünnimärgiuuringule

Dr Kristi Otsmaa

Peremeditsiini eriarst

Dr Kristi Otsmaa on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1996) ja peremeditsiini residentuuri (2001). Doktor täiendab end pidevalt, osaledes erialastel seminaridel ja konverentsidel nii Eestis kui ka välismaal.