Sõnal rutiin on tihtipeale negatiivne alatoon – välditakse rutiini tekkimist ja oodatakse ikka spontaanseid juhtumeid või tehakse plaane, et n-ö rutiinist välja murda. Lapsele on rutiin ülioluline ja harjumused tähtsad. Kuidas aga hoida seda suvel, mil laste jaoks algab rutiinivaba aeg, räägib Confido Tartu Raatuse kliiniku vaimse tervise õde Marko Vahi.
Miks on vaimse tervise seisukohast laste jaoks oluline rutiin?
Täiskasvanutena kipume tõepoolest rutiini suhtuma pigem teatava ebameeldivustundega, sest seostame seda alateadlikult üksluiste kohustuste ning vähenenud spontaansuse ja otsustusvabadusega. Tegelikkuses on rutiin hea ning erinevates uuringutes on korduvalt kinnitust leidnud, et inimesed, kes söövad, magavad, liiguvad ja töötavad igapäevaselt enam-vähem samal ajal, on edukamad, rõõmsamad ja tervemad.
Eriliselt oluline on rutiin aga laste jaoks, sest pakub vajalikku kindlus- ja turvatunnet ning soodustab tervislike harjumuste tekkimist. Ka lastel toetab rutiin teaduspõhiselt kognitiivset arengut, toimetulekut koolis ja sotsiaalsel tasandil ning parandab emotsioonikontrolli ja stressitaluvust. Üldjuhul tunnevad lapsed end harjumuspärases keskkonnas ning tuttavates olukordades turvalisemalt. Karmid ning planeerimata rutiinimuutused tekitavad neis ärevust ja stressi. Noorukitel on seostatud rutiinipuudust ka sagenenud depressiivse sümptomaatikaga.
Kas rutiinivajandus on lastel vanuseliselt ka erinev?
Rutiini ülesehitamisel tuleb kindlasti arvestada lapse ealiste iseärasustega. Väikelastel on vajadus kindla struktuuri järele suurem: regulaarne unerütm, söögiajad ja teatud tegevuste kordamine tekitavad neile turvatunde ning aitavad maailma paremini mõista. Kooliealisele lapsele võib juba võimaldada pisut rohkem paindlikkust, näiteks võimalust ise otsustada, millise harrastuse või hobiga tegeleda või millises järjekorras igapäevaseid kohustusi täita. Sealjuures on oluline hoida paigas põhilised raamid, et tagada piisav uni, liikumine ja regulaarne toitumine.
Teismeliste puhul peame püüdma proovida mõista nende eakohast vajadust varasemast rohkem eksperimenteerida, kogeda ja uusi sotsiaalseid suhteid kujundada. Liigne paindumatus, kehtestamine, reeglite ja piiride seadmine võivad viia konfliktide ja vastasseisuni. Vanemate jaoks peitub keerukus kindlasti selles, kuidas saavutada kompromisse ja toetada teismelise iseseisvust sellisel viisil, et tal oleks turvaline ning samal ajal oleksid kaetud tema põhivajadused, nagu uni, toitumine ja füüsilise aktiivsus.
Tuleks meeles pidada, et iga laps on eriline ja sama lähenemine ei sobi kõikidele. Probleemide korral tasub alati kõigepealt vestelda lapsega ning proovida mõista tema soove ja ootusi, julgustada teda ise lahendusi välja pakkuma. Dialoog aitab leida tasakaalu lapse vajaduste ning vanemate seatud piiride vahel.
Kuidas saab lapsevanem toetada lapse rutiinivajadust selliselt, et laps rutiinist ka puhata saaks?
Kindlasti võiks leida sobiva hetke ning proovida koostöös lapsega panna paika päevaplaan. Töö- ja ülesanneterohke aeg võiks olla pigem kindlalt piiritletud. Pidada silmas, et erinevate kohustuste kõrvalt on oluline võtta piisavalt aega ka puhkamiseks ja mängimiseks. Kui lapse rutiinsete tegevustega kaasneb rohkelt istumist, siis võiks puhkeajale planeerida ka ühiseid füüsilist aktiivsust toetavaid tegevusi. Väga sportlike laste puhul tasub mõelda vaimset stimulatsiooni pakkuvate lisategevuste peale. Alati võib jätta pisut ruumi ka spontaansete ideede jaoks – võimaldada lapsel vabal ajal avastada, fantaseerida või proovida midagi täiesti uut. Päevaplaani luues tuleb kindlasti julgustada ka last enda arvamust avaldama.
Kui oluline on suvel pidada kinni kindlatest magamamineku kellaaegadest, toitumisest, liikumisvajadusest?
Mitmekesine toitumine, regulaarne liikumine ja piisav uni on nii füüsilise kui ka vaimse tervise põhilised alustalad. Hea une aitavad tagada tasakaalustatud toitumine ja liikumine. Aktiivsed ja produktiivsed suudame aga olla ainult siis, kui piisavalt sööme ning magame. Võrreldes täiskasvanuga on lapse energiavajadus kaalu kohta erinevates vanusegruppides kohati isegi kordades suurem. Samuti on lastel võrreldes täiskasvanutega tunduvalt suurem suhteline vajadus eri mikrotoitainete järele (D-vitamiin, raud, kaltsium, tsink jt). Seepärast tasub eriliselt jälgida, mitu täisväärtuslikku toidukorda lastel ja noorukitel päevas on. Samuti tuleb pidada silmas, et toidukordi liiga sageli vahele ei jääks. Ideaalis võiks lapsel sarnaselt täiskasvanuga olla päevas kolm põhitoidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning võimalusel lisaks 2–3 tervislikku vahepala.
Unerütm peaks olema regulaarne ning võimaldama iga öö 8–9 tundi täisväärtuslikku und. Ärgata võiks iga päev samal ajal, et keha suudaks kohandada hormonaalseid protsesse vastavalt rutiinile.
Keskmiselt vajavad lapsed vähemalt tund aega mõõduka intensiivsusega füüsilist koormust päevas, et olla võimalikult terved.
Seega võiksid une, toitumise ja liikumisega seotud rutiinid olla paigas ka koolivaheaegadel. Rohkem paindlikkust võib lubada pigem ülejäänud vaba aja suhtes otsustamisel.
Lapsed on harjunud oma kodu reeglitega, aga kui laps läheb näiteks pikemaks ajaks vanavanemate juurde, siis kuidas arutada läbi tema rutiin vanavanematega?
Kui vaheajaks saadetakse laps maale vanavanemate juurde, siis kindlasti tuleb kasuks see, kui juba eelnevalt selgitada vanavanematele, millised on teie ootused lapsele seatud reeglite ja rutiini suhtes. Kuigi võtmesõna on rutiin, siis vajavad ka lapsed vahepeal keskkonnamuutust, uusi elamusi ja kogemusi, võimalust katsetada, kogeda ning vahel ka eksida.
Maale minnes võiks nutiseadmed pigem koju jätta ning veeta aega looduses, liikuda, teha tutvust loomadega ning miks mitte lüüa kaasa ka jõukohastes õuetöödes. Füüsiline aktiivsus ning uued kogemused ja elamused loovad ajus uusi juhteteid ning vabastavad närvisüsteemis endorfiine, mis aitavad tekitada rahuolutunde, parandada enesehinnangut ja toimetulekut nii rutiinsete kui ka vaimset pingutust nõudvate tööde juures.