Confido kardioloogiakabineti õed tegelevad peamiselt südamepuudulikkusega, aga ka rütmihäirega (kodade virvendusarütmia) patsientidega. Nad teavad, kui oluline on tagada patsientidele igakülgne abi haigusega hakkamasaamiseks. Seda, kuidas õed patsiendile täpsemalt abiks on, selgitab Confido kardioloogiaõde Keiu-Karin Michelson.
Kardioloogiaõe vastuvõtule jõuavad patsiendid kardioloogi suunamisel. „Kardioloogi koostatud saatekiri annab meile patsiendi tervisepildi, mille põhjal hindame ja jälgime patsiendi terviseseisundit ning vajadusel parandame tema teadlikkust ja valmisolekut muuta oma eluviise,“ räägib Michelson. Ta lisab, et iga patsient on erinev ning kardioloogiaõde aitab leida patsiendi jaoks parima viisi, kuidas diagnoosiga edasi elada ja kuidas vähendada haigusega kaasnevaid riske.
„Kardioloogiaõdedena saame selgitada, millised käitumismustrid tervist kõige rohkem mõjutavad, motiveerida neid märkama ja parandama,“ räägib Michelson ja lisab, et kui arst või õde on juhtinud tähelepanu sellele, et tervisekäitumises tuleb teha muutusi, siis seisab enamik inimesi dilemma ees. „Patsientidele on ette loetud põhjuseid, miks on vaja teha muutusi eluviisides (nt istuv eluviis, ebatervislik toitumine, alkoholi- ja suitsetamise liigtarvitamine, määratud ravimiskeemist mööda hiilimine), kuid alati leiavad nad ka põhjuseid, miks neid veel mitte teha. Sellistes olukordades saamegi kardioloogiaõdedena inimese jaoks olemas olla ja selgitada, et kahevahel olla on normaalne ja kahtlemine on muutumise protsessi alguses tavaline etapp.“ Teemat käsitleme empaatiliselt ja patsienti igakülgselt kaasates.
„Kui patsient on juba saadetud kardioloogiaõe juurde jälgimisele, siis on koostöö pikaajaline,“ räägib Michelson ja lisab: „Toetame patsienti, et ta leiaks endas üles enesekindluse muutused ellu viia.“
Millest koosneb esimene vastuvõtt?
- Vestlus patsiendi ja võimalusel ka lähedastega, et selgitada välja, milline on patsiendi terviseteadlikkus ja kui hästi mõistab ta oma haiguse iseloomu. Patsiendi murekohtade ja eesmärkide sõnastamine.
- Terviseseisundi hindamine, riskikäitumiste kaardistamine.
- Patsiendi funktsionaalse võimekuse ja kliinilise hapruse analüüs.
- Farmakoloogilise raviskeemi ülevaatus ning erinevate ravimite ja toidulisandite kaardistamine, et hinnata, kas kõiki olulisi ravimeid võetakse ja kas võetavad ravimid ja toidulisandid omavahel ka kokku sobivad. Lisaks selgitatakse välja, kas patsient võtab ravimeid ise või annab talle neid keegi teine.
- Õde mõõdab vererõhku ja pulsisagedust, kaalub patsienti, hindab turseid. Õpetame, kust ja kuidas lugeda oma pulssi.
- Rahuloleku EKG ja laboratoorsed uuringud.
- Vajadusel immuniseerimine.
Kardioloogiaõde hoiab kätt pulsil
Südamepuudulikkust ei saa välja ravida. Kardioloogiaõed seisavad patsiendi toimetuleku ja parema elukvaliteedi ning eluea pikendamise eest ning pakuvad kindlasti ka emotsionaalset tuge. Korduvatel vastuvõttudel paneb kardioloogiaõde arsti suunamisel paika tegevuskava ja aitab vastavalt kliendi eesmärkidele hoida õiget kurssi. Korduval vastuvõtul teeme vajadusel laboriuuringuid, hindame turseid, mõõdame kehakaalu, vererõhku ja teeme EKG, seejärel hindame saadud tulemusi dünaamikas.
Igal vastuvõtul uuritakse suitsetavatelt patsientidelt nende suitsetamisharjumuste kohta. Kui patsient ei ole suitsetamisest loobunud, selgitame uuesti tema valikuga kaasnevaid riske. Kui patsient soovib, siis suuname ta suitsetamisest loobumise nõustamisele. Vajadusel saab kasutada ka farmakoteraapiat.
Vastuvõtul antakse patsiendile soovi korral ka dieedisoovitusi. „Kui inimese toitumisharjumused on terve elu olnud ühesugused, siis on juhendatud dieedisoovitusi jagada palju. Hea nipp võiks olla see, et saadud soovitused kinnitab patsient kodus magnetiga kasvõi külmkapi uksele, siis jäävad need paremini meelde,“ räägib kardioloogiaõde. Ta lisab, et kui kehakaalus ei ole paari kuu jooksul soovitud tulemusi saavutatud, saadab kardioloogiaõde patsiendi tema soovi korral toitumisnõustaja või toitumisterapeudi vastuvõtule.
Ka liikumisvõimaluste teemal saab kardioloogiaõde patsienti edukalt juhendada. „Kui inimene käib näiteks kõndimas ja teeb seda teadlikumalt ehk talle on antud selle kohta juhtnööre, siis väljenduvad tulemused paremini: langeb kehakaal, suureneb kõndimise jõudlus, paraneb vereringe verevarustus ja alaneb vererõhk,“ selgitab kardioloogiaõde. „Liikumisel on ka mõningad vastunäidustused, needki räägime vastuvõttudel kindlasti läbi,“ rõhutab ta ja lisab, et üldjuhul võiks liikumine olla nädala tegevuskavas kohustuslik punkt.
Hea koostöö toob paremaid tulemusi, sest patsient saab aktiivselt ja teadlikult osa võtta muutuste protsessist. Õde loob atmosfääri, mis aitab kaasa, kuid ei sunni muutustele.