Statistika järgi on sündimus Eestis viimastel aastatel rekordmadalal tasemel. Tavapäraselt räägitakse sellega seoses naistest ja laste saamist on aegade jooksul peetud samuti rohkem n-ö naiste asjaks – naise otsus, naise vastutus, laste kasvatamine on naise töö jne. Mismoodi on aga lood meestega? Meeste tervise kuul ja isadepäeva eel mõtiskleb Confido vaimse tervise kliiniku juht psühhiaater dr Mari-Liis Laanetu sellest, kuidas mõjutab meeste vaimne tervis nende soovi saada isaks.
Olen palju kuulnud naisi ütlemas, et nad on alati unistanud lapsevanemaks saamisest, meeste suust kuuleb selliseid mõtteid pigem harva. 2023. aastal Ameerikas Pew Reserach Centeri läbiviidud uuringus, mis käsitles 18–34-aastaste lastetute noorte naiste ja meeste soovi saada lapsi, ilmnes aga, et meeste kindel soov saada lapsi ületas naiste oma – vastavalt 57% vs. 45%.
Mehe soov saada lapsi ei sünni vaakumis – see kujuneb tema identiteedi, partnerlussuhte, sotsiaalmajandusliku kindlustunde ja tervise, sh vaimse tervise koosmõjus.
Statistikat: Kantari 2023. aastal avaldatud meeste nõustamis- ja tervishoiuteenuste kasutamise uuring toob välja, et 25%-l neist oli risk depressiooniks ja 17%-l üldistunud ärevushäireks, unehäirete riskirühma kuulus 30% meestest. Eriti suured näitajad tulid esile just nooremate meeste hulgas, näiteks oli depressioonirisk suurim 18–24-aastaste ja 25–34-aastaste (vastavalt 40% ja 31%) seas.
Miks ei soovi mehed saada lapsi?
Viimaste aastate rahvusvahelised uuringud näitavad, et isegi mõõdukas stress, ärevus või depressiivsus võivad muuta mehe hoiakuid ja kavatsusi seoses isaks saamisega. Depressiivsemad mehed avaldavad vähem soovi saada lapsi, samas kui parema vaimse tervisega ja rahulolevamad mehed ihkavad enam isaks saada, seda kultuurideüleselt.
Lisaks, mehed, kes ei soovi saada lapsi, on ka vähem rahul oma eluga – viidates sellele, et soov järglasi saada on tihedalt seotud vaimse tervise seisundiga. Neid seosesid mõjutavad omakorda sotsiaalsed faktorid, nagu paarisuhte olukord, rahulolu eluga ja sotsiaalmajanduslik stabiilsus.
Erinevates vanusegruppides on vaimse tervise ja laste saamise sooviga seotud erinevad aspektid – stressiallikad muutuvad. Noorematel meestel on domineerivad tegurid identiteedi ja karjääri kujundamise stress ning suhte ebakindlus, mis vähendab valmisolekut saada lapsevanemaks. Keskeas on sagedased suur töökoormus ja vastutus ning unehäired, mis omakorda mõjutavad nii viljakust kui ka psühholoogilist valmisolekut. Vanemates vanuserühmades (40+) lisanduvad tervisemured, riskiteadlikkus ja ajasurve.
Lisaks soovile või soovimatusele saada lapsi, mõjutab vaimne tervis ka meeste võimalusi ja võimekust saada isaks, seda nii paarisuhte tekkimise ja hoidmise, seksuaalhuvi ja seksuaalfunktsiooni häirituse kui ka viljakuse aspektist.
Stressis mees lükkab pere loomise edasi
Vaimse tervise probleemide korral kiputakse isoleeruma, hoiduma suhtlemisest ning tutvuste loomisest, samuti pole energiat ega tahtmist kuhugi minna või midagi teha. Stress ja ärevus halvendavad emotsionaalset lähedust ning suhtlemist partneriga. Psühholoogiline stress on üks peamisi tegureid, mis mõjutab mehe reproduktiivset käitumist. Krooniline stress aktiveerib organismi stressireaktsiooni, tõstab kortisooli taset ja vähendab testosterooni tootmist. See omakorda halvendab libiidot ja sperma kvaliteeti, kuid sama oluline on mõju psühholoogilisel tasandil – stressis mees tajub end tihti vähem võimeka partnerina ja lükkab pere loomise mõtte edasi. Madal enesehinnang, ärevus ja pinged lähisuhetes, mis tihti depressiooniga kaasnevad, võivad samuti libiidot pärssida.
Depressiooni üks põhisümptomeid on vähenenud huvi tegevuste vastu, mis varem on toonud rõõmu ja naudingut, sh seksuaalne aktiivsus. Depressiooniga kaanev madal energiatase võib tekitada tunde, et seksuaalne aktiivsus ei ole jõukohane ettevõtmine, süvendades veelgi hoidumist seksuaalsest aktiivsusest. Depressiooni korral esineb ka umbes 70%-l märkimisväärne seksuaalne düsfunktsioon.
Olulised muutused pärast lapse saamist
Teiselt poolt – kuigi paljud mehed soovivad saada isaks, võib lapsevanemaks saamine olla samuti oluline vaimse tervise katsumus. Elus toimuvad mitmed tähtsad muutused: tunduvalt vähem on vabadust ja spontaansust, suureneb majanduslik surve, muutub paarisuhe, lisanduvad hirm ebaõnnestuda, süütunne eemal viibitud aja pärast, küsimused, kuidas luua lapsega emotsionaalne side jne. Uuringute alusel esineb nii sünnituseelset kui ka -järgset depressiooni hinnanguliselt ühel isal kümnest.
Niisiis, krooniline stress, ärevus ja depressiivsed sümptomid võivad vähendada lapsesoovi nii bioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt. Uuringud on näidanud, et meestel, kellel esineb kliiniline depressioon või väljendunud ärevus, on väiksem tõenäosus saada lapsi ka pikaajalises vaates.
Psühholoogiliselt tähendab see energiapuudust, pessimistlikku hoiakut tuleviku suhtes ja enesehinnangu langust, sageli kardetakse, et lapse eest ei suudeta piisavalt hoolitseda või vajalikke ressursse tagada.
Ärevus, eriti tulevikuga seotud mure töö, tervise või majanduse pärast, võib muuta isaks saamise ideed ähvardavaks, mitte ihaldusväärseks. Meeste vaimse tervise märkamine, toetamine ning parandamine võiks olla üks oluline tegur, mõjutamaks positiivselt perede valmisolekut suureneda.