Miks tunnevad inimesed end üksildasena ja kuidas aidata selles olukorras oma sõpra või lähedast? Lähemalt selgitab Confido Raatuse kliiniku kliiniline psühholoog Janne Marita Kabanen.
Üksildus ei tähenda alati üksi olemist – inimene võib viibida teiste seltsis kas või iga päev, ent tunda ometi puudust mõistmisest ning lähedastest ja toetavatest suhetest. „Ei ole vahet, kas inimene on füüsiliselt üksinda või tunneb end üksinda teiste keskel – mõlemad olukorrad võivad mõjutada tema rahulolu eluga, aga ka tervist,“ sõnab Kabanen ja lisab, et iseenesest mõistetavalt on üksildusel mõju vaimsele tervisele, kuid kaudsem mõju avaldub ka füüsilisele tervisele. Näiteks on üksildusel leitud seoseid dementsuse ja suitsiidsusega, aga ka südame- ja veresoonkonnahaigustega, nõrgema immuunsüsteemi ja diabeediga.
Miks tekib üksildus?
Üksildustunne seisneb eeskätt sotsiaalsete vajaduste täitmata jäämises – puudub tunne, et keegi päriselt kuulab, mõistab ja on olemas. Kabaneni sõnul soodustavad üksildustunnet erinevad tegurid: „Näiteks kui inimese tervis on kehv või on tal raske liikuda, siis võib tal ka sotsiaalsetes olukordades olla keeruline osaleda. Ka uuringutest selgub, et üksi kipuvad jääma need, kes on lesestunud või elavad üksi, kellel esinevad psüühikahäired, kehv tervis või liikumisraskused. Samuti ohustab üksildus neid, kes on mingil põhjusel kolinud elama uude kohta, näiteks teise riiki.“ Ka ühiskondlikud muutused on olulised – digitaalselt ühendatud maailm ühest küljelt küll soodustab võimalusi kontaktiks, kuid teisalt võib oluliselt vähendada selle kvaliteeti.
Üksildust mõjutavad ka isiksusejooned ning enesehinnang. „Negatiivse enesekuvandiga inimesed võivad suhtlemisest hoiduda, sest kardavad tõrjumist. Väga sageli mõtleb inimene, et teised ei tahagi temaga suhelda või et tema pöördumised on teistele tüütud. See on omamoodi nõiaring – üksildus süvendab enesessetõmbumist, mis omakorda võimendab üksildust,“ selgitab ta.
Sageli peetakse üksildustunnet vanemaealiste mureks, aga tegelikult tunnevad tänapäeva ühiskonnas end üksildasena ka väga paljud teismelised. „Sel arenguperioodil muutuvad sotsiaalsed suhted väga olulisteks, seetõttu on noored eriti haavatavad, kui jäävad eemale sotsiaalsetest gruppidest või tunnevad end tõrjutuna,“ selgitab Kabanen.
Lisaks kolib suhtlus järjest enam üle tehnikavidinatesse, mis muudab suhtlemise olemust – silmast-silma vestluse asemel on kõik oluline võimalik ära lahendada lühisõnumite teel, kus suhtluspartnerite siirad emotsioonid asenduvad emotikonidega.
Kuidas aidata oma lähedast?
Kiire elutempo tõttu võivad lähisuhted unarusse jääda ja nii ei pruugi me alati märgata, mis lähedaste eludes toimub. „Võiksime aeg-ajalt teadlikult hinnata, kuidas meid ümbritsevatel inimestel läheb. Kui keegi tundub üksildane, siis saame talle ise helistada või kohtumise kokku leppida – nii anname teisele märku, et ta on oluline ja me hoolime temast,“ ütleb Kabanen. Regulaarne kontakt kasvõi lühikese kõne või kokkusaamisena võib inimesele palju tähendada.
„Teinekord on abiks ka see, kui aitame lähedasel endale sobiliku suhtlemisväljundi leida. Nii võib otsida üksildust tundvale lapsele meelepärase huviringi või üksi elavale vanavanemale kohaliku käsitööringi.“
Mida ise üksildustundega teha?
- Hoolitsege oma baasvajaduste eest ning leidke viise enda jaoks tähendusrikaste tegevuste tegemiseks. Mõne hobi- või huviringiga liitumine võib samuti pakkuda võimalust suhtlemiseks ning teiste seltsis aja veetmiseks. Ühised huvid loovad soodsa pinnase vestluste arendamiseks.
- Ka raamatukogud või kohalikud vaba aja keskused pakuvad võimalusi huvitegevusteks ning pikas perspektiivis toetavad võimalust luua uusi suhteid.
- Piirake sotsiaalmeedia kasutamist – võrdlused sotsiaalmeedias kujutatud teiste inimeste ilustatud eludega võivad tekitada või süvendada rahulolematust enese eluga.
- Küsige endalt, kas üksildustunde taga võib peituda hirm teistega kontakti luua või end teistele avada. Proovige leida keegi, kellega saate oma muredest ja hirmudest ausalt rääkida. Kui tunnete, et teil on raske luua suhteid näiteks vaimse tervise murede tõttu, siis otsige abi spetsialistilt, näiteks psühholoogiltvõi vaimse tervise õelt.