Millised sümptomid viitavad meile tähtsa organi kilpnäärme üle- või alatalitlusele?

27.01.2025
Autor: Confido üldarst dr Markus Kiili

Jaanuar on kilpnäärme teadlikkuse kuu ning sellest ajendatult tõstame selle organi tervise rohkem tähelepanu keskmesse. Kuidas aru saada, et kilpnäärme tervisega on midagi valesti, selgitab Confido üldarst dr Markus Kiili.

Kilpnääre on inimestel kaela eespinnal paiknev sisenõrenääre, mis toodab peamiselt ainevahetust ja kasvuprotsesse reguleerivaid hormoone. Kilpnäärmehormoonid mõjutavad suuremal või vähemal määral kõiki elundkondi ning mängivad rolli ka näiteks meie päevarütmi, seksuaalfunktsiooni ja mõttetegevuste korrapärasuses.

Kilpnääre hakkab tekitama probleeme tavaliselt kahel juhul – kui toodab hormoone kas liiga vähe (kilpnäärme alatalitlus) või hoopis liiga palju (kilpnäärme ületalitlus). Kuna kilpnäärmehormoonid mängivad rolli eelkõige ainevahetuses, siis sõltuvalt sellest, kas esineb ala- või ületalitlus, tekib vastavalt ka kehaliste protsesside aeglustumine või kiirenemine.

Mõlemal juhul on sümptomite ampluaa lai, suuresti mittespetsiifiline ning nii üksteisega kui ka paljude teiste seisunditega kattuv.

Kilpnäärme alatalitlus

Sagedamini esineb kilpnäärme alatalitlust, mille kõige levinum põhjus on autoimmuunne haigus Hashimoto türeoidiit, mis kujutab endast kilpnäärme kroonilist põletikku. Teised põhjused võivad olla varasem kiiritusravi, ajuripatsi haigused, rasedus, joodipuudus ning ka teatud ravimid, näiteks psühhiaatrias kasutatav liitium.

Tüüpilised kilpnäärme alatalitlusele viitavad sümptomid on

  • tundlikkus külma suhtes;
  • lihas- ja liigesevalud;
  • kaalutõus;
  • pidev väsimustunne;
  • kuiv nahk;
  • naha-, sh küünte- ja juusteprobleemid;
  • depressioon ja meeleolu langus;
  • paistetus ja tursed näol;
  • häired menstruaaltsüklis.

Kilpnäärme ületalitlus

Kilpnäärme ületalitlus on vähem levinud kui alatalitlus ning umbes 75%-l juhtudest on selle põhjus samuti autoimmuunne haigus, mida tuntakse Graves’i tõvena. Teised ületalitluse põhjused võivad olla kilpnäärme adenoomid, põletikulised seisundid, joodi liigtarvitamine ning harvemini ajuripatsi haigused.

Kilpnäärme liigtalitlusele võivad viidata

  • tundlikkus sooja suhtes,
  • närvilisus ja ärevustunne,
  • ärritatavus,
  • lihasnõrkus,
  • südame pekslemine,
  • kaalulangus,
  • kõhulahtisus.

Graves’i tõvele spetsiifiline leid on veel punnsilmsus (Graves’i oftalmopaatia) ning naha paksenemine koos tursetega, mis algab tüüpiliselt sääre eespinnalt (pretibiaalne müksödeem).

Millal peaks pöörduma arsti poole?

Nagu eelnevalt mainitud, siis enamik kilpnäärmehaigusele viitavaid sümptomeid on mittespetsiifilised ning õige diagnoosini jõudmiseks on vaja pöörduda arsti vastuvõtule.

Kui peaks esinema mõni eelmainitud sümptomitest, siis tehakse tavaliselt vereanalüüsid, mis on lihtne meetod kilpnäärmeprobleemide esmaseks hindamiseks. Kui kahtlus kilpnäärmehaigusele jääb püsima, on soovitatav konsulteerida endokrinoloogiga edasiste uuringute ja vajaliku ravi asjus. Teinekord võidakse sinna jõuda ka teise eriarsti vastuvõtult, näiteks kui menstruaaltsükli probleemide tõttu on esmalt pöördutud günekoloogi poole.

Kilpnäärmehaigusele võivad viidata ka ebatavalised moodustised või kilpnäärme piirkonna üldine suurenemine ehk struuma teke. Sellistel juhtudel on kindlasti soovitatav pöörduda endokrinoloogile põhjuste hindamiseks ja vajadusel ravi planeerimiseks, sest mõned moodustised võivad olla ka pahaloomulised.